Reformierakond kahe aasta pärast

May 13, 2013, autor Kaja

Kandideerin Reformierakonna erakonna juhatusse, millega seoses küsiti minult, millisena näen erakonda kahe aasta pärast. Kuna vastuse ruum oli piiratud 500 tähemärgiga, aga mõtteid on palju, siis kirjutan mõned siinkohal lahti.

1)      Erakond peaks olema avatud organisatsioon, kus otsuste tegemise alused ja protsessid on arusaadavad nii erakonna liikmetele kui ka avalikkusele.

2)      Erakond on lugupidav nii oma liikmete kui ka vastaspoolte suhtes. Kuivõrd me oleme Eesti poliitikas märkimisväärne jõud, siis paratamatult mõjutame ka väärtushinnanguid ühiskonnas. Üks inimene kirjutas mulle, et mitte keegi ei suhtle temaga nii ebalugupidavalt, kui seda teeb temaga riik. Me võime ju vastaspoole ideede ja argumentidega mitte nõustuda, aga me saame siiski kohelda teineteist lugupidavalt.

3)      Erakonnas on võrdne kaal kõikidel ühiskonna gruppidel: nii noortel kui vanadel, nii naistel kui meestel.

Sisuliste ideede osas võiks meie eesmärk olla riik, kus tahetakse elada. Selgitan. Tony Blair on öelnud, et riigi kvaliteeti näitab see, kas inimesed tahavad pigem sinna sisse pääseda või sealt välja. Eesti konkureerib riigina teiste riikidega elanike peale. Seega peaksime mõtlema, kuidas saaksime  teha nii, et üha rohkem inimesi tahaks siin elada. See sõltub minu hinnangul järgmiste eesmärkide täitmisest ja probleemide lahendamisest (loetelu ei ole ammendav, samuti ei jõua kõike lahti kirjutada pikemalt, aga alustuseks hea küll):

1)      Tööpuuduse vähendamine. Võiksime järgmiseks valimisperioodiks seada eesmärgiks tööhõive kasvatamise 96 %ni. Kuna inimesed on õnnelikud, kui neil on midagi teha, kedagi armastada ja midagi oodata, siis on töö olemasolu üks võtmeküsimusi. 2012.a oli tööpuudus statistikaameti andmetel 10,2 %. Saavutada saab tööhõive kasvu liberaalse tööhõivepoliitikaga, mitte plaanimajandusega. Liberaalse tööhõivepoliitika elementideks on tööturu paindlikkus (st töökohti on lihtne luua), tööjõu vähene maksustamine ja investeeringud töökohtade tekkeks. Täpsemalt võiks silmas pidada alljärgnevat:

  1. Töökohti saab luua peamiselt erasektor. Kas investeerimiskeskkond on erasektori jaoks parim? Kindlasti hea, aga mitte parim. Õiguskeskkonnal on samuti arenguruumi nii selles osas, kuidas töökohtade loomist lihtsustada kui ka üldise fooni loomisel. Aga kõike ei saa reeglitega paika panna, palju on vaja väärtushinnangute muutust. Näiteks on minu arvates suur probleem, et meil ei austata süütuse presumptsiooni. Nii võib iga ettevõtja saada kurjategija märgi otsa ette ja see ei soodusta üldist positiivset õhkkonda.
  2. Ebaõnnestumise hirmu vähendamine. Arengufondi poolt GEM (Global Enterprise Monitoring) Eesti raporti esitlusel ilmnes, et Eesti ettevõtlust takistab suures osas hirm ebaõnnestumise ees. See on aga paljuski tingitud suhtumisest pankrottidesse. Kui ettevõtlusega tegelema hakatakse alles siis, kui ollakse veendunud, et ettevõtmine on 100% riskivaba, siis jäävad paljud töökohti loovad ettevõtted loomata. Leian, et suur osa positiivse õhkkonna loomisest on meedia käes. Anonüümsete kommentaaride lubamine mürgitab Eesti ühiskonda.
  3. Riigi osaluspoliitika ümbervaatamine. Majanduskomisjoni juhtides on mul tekkinud küsimus, kas riigile on äriühingud vajalikud poliitika tegemiseks või on riik vajalik riigile kuuluvatele äriühingutele äri tegemiseks? Mõne ettevõtte puhul kaldun arvama pigem viimast, aga leian, et see ei peaks nii olema. Kas riik peab veri ninast väljas kõikides valdkondades erasektoriga konkureerima? Kas riigile kuuluvad ettevõtted käituvad erasektoriga konkureerides ausalt ja mängureegleid järgides? Minu hinnangul mitte alati. See aga võib kaasa tuua selle, et erasektor kaotab mingisse valdkonda investeerimise vastu huvi ja ettevõtlus peabki riigi toel püsima. Samas on riigi raha vaja hoopis nendes valdkondades, kus inimesed ise hakkama ei saa. Sotsiaalhoolekandes või tervishoius näiteks.
  4. Kapitaliturgude reformid on vajalikud, et tagada erasektori arenguks vajalikule kapitalile ligipääs. Majanduse toetamise meetmed on harilikult seotud majandusse raha süstimisega, sh meetmetega, mis parandavad ettevõtete finantseerimisvõimalusi. Meil on puudu alternatiivsetest  finantseerimisinstrumentidest, mis aitaksid alustavaid ettevõtteid edasi areneda.
  5. Nutikas spetsialiseerumine. Peaksime keskenduma valdkondadele, mis aitavad meid viia üle ressursipõhisest majandusest teadmuspõhisesse majandusse, näiteks IT, tervis. See eeldab ettevõtjate, poliitikute ja haridusasutuste tihedamat koostööd. Arengufond teeb siin tänuväärset eeltööd ja seda sisendit tuleks poliitika kujundamisel ära kasutada.

2)      Sündivuse kasvatamine. Vajame tõsist debatti emade ja laste teemadel. Vanemahüvitis on olnud hea meede sündivuse kasvatamiseks, aga oleks vaja arutelu viia uuele tasemele. Ei saa mööda vaadata faktist, et esmasünnitajate vanus aina kasvab. Sest sünnitamist lükkavad edasi noored kõrgharitud naised, kes soovivad tööl end teostada. Neile naistele loob sünnitamise jaoks kindlust teadmine, et nad saavad ka peale lapse sündi end paeluva valdkonnaga edasi tegeleda. See aga tähendab korralike lapsehoiu võimaluste ja paindlike töötingimuste olemasolu.

3)      Lapsed. Lastetoetuste tõstmise juures tuleks vaadata ka seda, kuidas need toetused lasteni jõuavad. Kui lugeda uuringuid, siis vähekindlustatud perede lapsed tunnevad oma halvemat positsiooni läbi selle, et neil on kehvemad vabaaja veetmise võimalused. Nemad ei saa minna teatrisse, trenni, ekskursioonile, laagrisse. Samuti näitavad uuringud, et koolis arenevad erinevate võimalustega lapsed samamoodi, arenguvahe aga tuleb sisse koolivaheajal, kus jõukamatest peredest lastega tegeletakse, nende silmaringi avardatakse, samas kui vähekindlustatud perede lapsed saadavad vaheaja lihtsalt mööda. Meie ülesanne peaks olema leida võimalusi, et kõik lastele ettenähtud toetused ka laste heaks ära kasutatakse. Muide, näitamaks, et lapsed on meie ühiskonnas olulised, võiks lastekaitsepäev olla lipupäev. Laste tervisega tuleks süstemaatilisemalt tegeleda ja see nõuaks ühiskondlikku kokkulepet, et hoida ära laste rasvumine ning suurendada laste kehalist aktiivsust. Eraldi teema on lapsed, kel vanemaid mingil põhjusel ei ole, – kuidas tagada, et nendest saaksid üleskasvamisel riigile maksumaksjad, aga mitte abivajajad.

4)      Elanikkonna vananemine. Selle küsimusega maadlevad enamus Euroopa riike ja ka meie ei saa sellest teemast mööda vaadata. Arvestades, et hetkel ei ole olukord veel kriitiline, siis tuleb küsimusega tegelda just nüüd. Üks teema on eakate parem tööhõives rakendamine (kusjuures mitte sunduslikult vaid lähtuvalt eeldusest, et tervena elatud eluaastaid on rohkem, kui inimene tunneb end vajalikuna). Teisalt tuleks mõelda ka sellele, kuidas oleks võimalik koormust sotsiaalsüsteemile vähendada. Ka siin on mõtteid, mida omavahel arutada.

5)      Riigi pidamise reform. Nii väikeses riigis nagu Eesti on vale vastandada kohalikku omavalitsust ja riiki, kuivõrd kõik peaks olema rakendatud selle nimel, et inimestel on siin hea elada. Arvestada tuleb taaskord sellega, et konkureerime oma inimeste pärast teiste Euroopa ja maailma riikidega. Konkureerime selle nimel, et inimesed tahaksid elada just siin Eestis.

Paljudest eeltoodud teemadest olen varasemalt kirjutanud:

Lahke ja lugupidav riik:

http://kajakallas.wordpress.com/2011/03/05/lahke-ja-lugupidav-riik/

http://kajakallas.wordpress.com/2012/11/13/mis-hetkest-sai-soimamisest-inimoigus/

http://kajakallas.wordpress.com/2012/10/16/keelekasutusest/

Ettevõtlust takistavad asjaolud: http://kajakallas.wordpress.com/2013/03/13/motteid-seoses-gem-uuringuga/

Osaluspoliitika ja riigile kuuluvad äriühingud: http://kajakallas.wordpress.com/2013/03/09/osaluspoliitika-korrastamine-on-vajalik/

http://kajakallas.wordpress.com/2010/11/11/monopolide-ohjeldamisest/

http://kajakallas.wordpress.com/2011/02/18/avaliku-sektori-rollist-majanduses/

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/08/jaotusvorgu-eraldamine/

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/09/vastus-eesti-energia-pressiteatele/

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/10/vastus-eesti-energiale-vol-2/

Lapsed: http://kajakallas.wordpress.com/2012/06/01/lastekaitse-kuu/

http://kajakallas.wordpress.com/2012/03/31/tervislikud-eluviisid-vajavad-rohkem-tahelepanu/

Naiste osalemine poliitikas:

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/13/naiste-vaartus/

http://kajakallas.wordpress.com/2011/03/16/mis-takistab-naisi/

Eakad: http://kajakallas.wordpress.com/?s=eakad.

Süütuse presumptsioon:http://kajakallas.wordpress.com/2010/07/23/kas-sina-austad-suutuse-presumptsiooni/

  1. “Saavutada saab tööhõive kasvu liberaalse tööhõivepoliitikaga, mitte plaanimajandusega. ”

    Kas seletaksite seda veidi laiemalt?
    Kui see tähendab Thacheri-laadsete meetmetega, siis tuletaks meelde, et need viisid pigem töötuse kasvamiseni ja inimeste vaesumiseni. Või ongi valitsuste ideeks viia majandus enne totaalselt põhja ja siis on pärast hea kelkida, et vaadake- saime majanduse kasvama? Kuigi tegelikult ei ole veel jõutud ligilähedalegi situatsioonile, mis oli enne põhjalaskmist.

    • Ei tähenda. Ega midagi ju teistelt kopeerida ei saagi. Küll aga tasub õppida ka teiste kogemusest. Liberaalse tööhõivepoliitika all pean silmas eelkõige paremate võimaluste loomist erasektorile töökohtade loomiseks, mitte töökohtade riigipoolset loomist.

  2. Riigi pidamise reform – palun seda natuke pikemalt/konkreetsemalt lahti seletada. Aitähh :)

    • Sellest on palju kirjutanud Jüri Raidla. Kuigi meie mõtted üks üheselt ei kattu, siis lühidalt öeldes, seisneb reform selles, kuidas riiki kergema koormusega üleval pidada. Kas kõiki ameteid on vaja, millega tegeletakse, kas organisatsioone saab ühildada? Samuti küsimus selles, kas kohaliku ja riigi taseme dubleerimine on sellisel kujul mõistlik. Aga möönan, et pisut pikem jutt, mis vajab lahti kirjutamist pikemalt.

    • Tubli!

  3. Tere Kaja! Kuna olen juhtunud Teid hiljuti raadioeetris mitmel korral kuulama ja Te sümpatiseerite mulle kuuldu põhjal, siis sooviksin natuke ka omalt poolt mõned mõtted saata. Esiteks mulle tundub, et suuremaks probleemiks kui tahe Eestis elada, on inimeste võimetus-oskamatus Eestis toime tulla. Väikese ja arenemisjärgus majanduse tõttu on suure osa Eesti noorte ainsaks võimaluseks iseseisvat elu alustada Eestist lahkumine.Teiseks, mulle meeldiks rohkem mõte “Eestist, kus oleks hea elada” kui “Riigist, kus tahetakse elada”. Enamus eestlasi (on muidugi erandeid) kindlasti tahabki Eestis elada, aga ei näe selleks võimalusi. Kui räägime tahtest elada meie riigis, siis ma kujutan ette Eesti konkureerimist professionaalide ja ettevõtjate peale. Samuti kui tahtest rääkida, siis see võib väga haiget teha või solvata neid, kes on emigreerunud, kuna ei näinud muud väljapääsu.

    Muidugi on kõige aluseks ettevõtluskeskkond, hea majandus lahendaks kõige kiiremini ja kõige rohkem enamus Teie mainitud probleemkohti. Hea majandus teeks Eesti elamisväärseks kõigile eestimaalastele. Sellepärast ei olegi vaja salata ka fakti, et konkureerime meelsasti ettevõtjate ja professionaalide üle mujalt. Selleks on vaja tööalaseid väljakutseid ja head elukvaliteeti (lastesõbralik, turvaline, puhas, sõbralik ja mastaapses mõttes paras elukeskkond), mis kompenseeriks palgad, mida Eestis maksta pole (ma mõtlen tipp-palkasid eri valdkondades, elamiskõlbulik palk on siiski vajalik). Vaja oleks ka maksu- ja pesnionialased lepingud rohkemate välisriikidega – nt USA?

    Eesti ei suuda peatada kurba tööeas eestlaste väljarännet niipea. Aga katsuks reageerida ja päästa, mis saab. Olen kuulnud, et Jaapanis on nn ‘expat’ lastele eri kooliprogrammid suviti, kus õpetatakse jaapani keelt, kultuuri ja ühiskonda. Ma usun, siin annaks MISA projektide kirjutamise asemel midagi tegelikku teha. Üks kahe vahetusega keelekümbluse suvelaager väliseesti lastele alates 13. eluaastast ei rahulda kindlasti praegusi eestlaste vajadusi.

    Mulle meeldib, et olete oma mõtteavaldustes ja pöördumistes alati lugupidav kõigi suhtes, teisitimõtlejate suhtes kaasa arvatud. See teeb kõiki paremaks ja annab lootust, et poliitiline kultuur Eestis liigub teosammul, aga kindlalt paremuse poole!

    • Aitäh huvitavate mõtete eest! Ma olen nõus, et Eestis peab olema hea elada. Aga eesmärgi, et Eestis tahetaks (saadaks) elada tõin eelkõige selle pärast, et paljud minu kolleegid väidavad, et suur väljaränne ei ole probleem, sest need, kes tahavad, lähevad, need, kes ei taha, ei lähe. Seega oleks hea, kui neid, kes ei tahaks oleks võimalikult palju. ja neid, kes tahaks tagasi tulla, ka võimalikult palju. Ja heade riikide puhul ei käi see ainult riigi elanike, vaid ka teiste suhtes. ehk siis suur väljaränne poleks probleem, kui samal ajal tuldaks ka sisse teistest riikidest, paraku meil ei ole mitte käibe probleem, vaid kahjum, kui rääkida majanduse terminites.

    • Kaja, peaksite kaaluma oma blogi kommentaaride lisamiseks CAPTCHA kasutuselevõttu. Kasvõi lihtne matemaatiline tehe hoiaks mitteadekvaatsed kommentaarid ära :)
      Anyway, jutu jätkuks:
      miks Reformierakond pole üle kümne aasta olnud reformi erakond? Natuke piinlik moment, aga mul ei meenu ühtegi reformi, mis oleks oluliselt parandanud Eesti ettevõtluskliimat, soodustanud innovatsiooni või loonud töökohti. Pusitakse vaikselt status quo kummikud jalas ja elatakse valimistelt valimisteni. Kõikide Eesti erakondade kes on esindatud või olnud esindatud RK’s on äärmiselt piinlik, 90% poliitikute pärast samuti. Pikk küsimus lühidalt: miks teadlikult pidurdatakse arengut?
      Ja teine natuke täpsustav küsimus: miks ollakse senise raiskava halduskorralduse poolt, kas tõesti ainult pragmaatiliselt võimu ja häälte pärast? Kaasagsetele tehnovahenditega saaks optimeerida KOV’e ja muid asutusi, kaotada maavalitsused, peale mida leiaks tuhanded praegused halfass ametnikud end olukorra ees kus on vaja ISE MIDAGI TEHA, ISE MIDAGI LUUA, võibolla proovida ettevõlust, võibolla õppida midagi juurde, luua midagi, areneda. Jah, ka taandareng on areng. Paigalseismine on taandareng. Praegu jääb natuke avarama silmaringiga inimesele mulje, et Eesti haldussuutlikus on mingi kummaline segu poolebavajalikust teenusest ja teenistujatest ning “kindlatest häältest” millega erakonnad valimistel arvestavad.

  4. Tere Kaja!Ei vali kindlasti Reformikat, sest pere, kui tähtsaim ûhiskonna alu, on jäetud täisti ilma igasuguse tähelepanuta..Siis majanduse puhul ootaks hiina rämpsu sissetoomise supermaksustamist ja kemikaalidega toidu sisse toomise tõkestamist.Siit ju alga rhva tervis.Veel debiilsete ajupesevate reklaamide piiramine, mis rikub tänapäeva noore mõttemaailma täiesti.See 96 % lubamine on ju sama, mis Andruse tobe viie rikkama riigi hulka.Väga eluvõõras on Teie lähenemine rahvale.Mõistan, miks rahvas on vihane.See pole siin minu sõimamine, vaid Teil oli seal selline moto alguses kellegilt suurkujult. ;)

  5. Vabandan vigadega kirjutamist, aga see on vist Eestis moes, jälgides presidenti. ;)

  6. Rohke peaks ikka sellele rõhku panema, et põlieestlasel oleks hea elada.Põllumeest peaks ikka rohkem toetama kui mingit ringiseiklevat IT inimest.Süüa saab ikka leiba, mitte arvutit.Pankurite võim on ka suur probleem.EL toetab pankasid, mitte tavainimesi.Reform toetab ka ettevõtjat, kes tulumaksu ei pea maksma, mitte tavainimest. Absurdne klasside teke on ju Eestis ja mitte ausal teel.

  7. Teie nn.programmist järeldan, et Te pole enam abielus?Olen viimasel ajal tähele pannud, et poliitikas reklaamitud rohkem ja paremini kajastub ka inimeste toitumises.Süüakse rämpsu ja ikka rohkem, sest siis kasvab majandus(reformierakonna moto) ;)Helsingi turul olen märganud , et rämpstoidu majandus maailmas on kasvanud kohutavalt… ;)Alustada tuleks coca-cola ja kartulikrõpsu hindade tõstmisest või reklaamide keelamisest riigi poolt.Reklaamide ajupesu viib inimesed kaosesse.Ootaks nüüd sellist reaalset kommenteerimist minu emotsionaalsetele kirjapanekutele.Päris huvitav oleks?Hiina rämpsu sissetoomise suurem maksustamine aitaks riiki ja inimesed ei ostaks träna…

  8. Vabandan, Kaja, aga ma ei saa korralikult isegi magada Eesti reformierakonna debiilsuste tõttu!Tean, et saad kergelt palka ja soodustusi,et vastutamata pinnal püsida…See pole sõimamine, vaid reaalsus….Kahjuks?Kui töölisi ongi 96%, siis kas see on normaalne , et 320.-euro palgast makstakse Teile tulumaksu, et saaksite palka.Julm!!Mu süda valutab oma lapselapse pärast…Kui ta sööb igasugu tõrjevahenditega mürgitatud välismaa puuvilju jne…mu tütar läks tööd küsima…Haritud aednik.Floristina peab käsitlema Hollandist toodud mũrkainetega lilli…Kui soovib veel sünnitada, siis ei ole terve laps garanteeritud.Kui Teie olete isa Siimu rahaliselt garanteeritud “heaolu “nautinud, siis üritage poliitikuna elada reaalelu…Veelkord, see pole sõimamine, vaid reaalne elu.. ;)

  9. LP:Kaja!Ma ei kasuta narkotse, sest olen vanglas olnud viis aastat tööl.Palun , vastake nagu normaalsele inimesele!Aga lugege,palun, oma reklaamiprogramm rahulikus olukorras uuesti ũle… ;)Kerege papp on poliitikul, sest poliitik määrab selle, aga tavaline rahvas koosneb ka inimestest…

  10. Veel üks tähelepanek, Kaja!Kummardate Inglismaa poliitikuid?Aga Inglismaa on samasugune vallutaja olnud nagu Venemaa,Ja sellega on meie esivanematel väga palju probleeme olnud…Loogika on sama nagu Ilves on Ämmmerrrika kummardaja… ;) ;)

  11. Mainisite, et Teil on sõbranna lasteaiakasvataja…Mul ka ja tal tuli kohutav terviserike.Aitan teda , koob minule sokke, et lasteaiakasvataja palgale kõrvalt teenida..Saab oma arsti kulud neljasajast eurost vaatmata , tänu minule, makstud,.Ta ju peab veel Teie ülalpidamiseks tulumaksu maksma neljasajast eurost…Kuidas teie abistate oma sõbrannat?Näib, et Te vihkate mind, aga ma ei loobu eesti kodakondusest iialgi…

  12. Ja kui minul ei tule infarkti Teie eluvõõra poliitika pärast, siis peate minuga maadlema veel kaua.Kaja , Olen üsna reaalselt mõtlev eestlane:

  13. Kuna Te ei reageeri minu vestlusele, siis võib reformierakond kahe aasta pärast töesti enda eksisteerimise ära unustada, kui rahval vähegi mõistust oleks, vabandan!Isa papi peal liugu lasknud tütar vaevalt et reaalset elu tajub?Vabandan, aga väikekodanlikkus demokraatlikus Eestis ajab oksele?

  14. Ma olen proua Aira Ojaga nõus. Lisaksin, et Reformierakonnas toimuv on põhjus, miks Eestist lahkutakse. Teie erakond muudab omavoliliselt lepinguid, näiteks töötuskindlustuse makse vähendamine, pensionikindlustuse makse peatamine jne. Mingit kindlustunnet ei ole Eestis elades, sotsiaalsüsteem ei tööta ja oma makstud maksude eest ei saa mitte midagi, kui lõpuks leiad end olukorrast, kus oleks ajutiselt sotsiaalabi vaja. Minu elu parim otsus oli Eestist koos oma lastega minema kolida. Psühhopaatlik riik, mida juhib maffia ehk Reformierakond. Edukat võimuvõitlust teile ja ma palun vaid jumalat, et lihtrahvas nälga ei sureks kuniks õukondlased omavahel jagelevad!

  15. Vabandan, Kaja, et julgesin eesti kodanikuna sõna võtta, aga kui 96% eestlastest orjab, siis on reformierakonna poolt orjariigi funktsioonid täidetud.Ûksikemad ruulivad ja isad maksavad oma 320.-eurost alimente.Nagu Soomes, et lahkuläinud isal pole mõtet muud tehagi, kui miinimumpalgast alimente maksta ja juua, sest üksikema ruulib …Pered kaotavadki mõtte, sest põhi röhk on üksikemal.Mõtlemisainet nn.heaoluriigi näite põhjal… Mind , Kaja, huvitab väga ka Teie arvamus minu töö kohta….Mulle teevad tööd eestlased, kes vaevlevad kasvataja palgaga ja pensionärid….Õhtul peale oma tööd…???

  16. Siim Kalllase tütar ei vasta mulle!See pole Sullle , Kaja , kasulik?
    Inimõiguste seisukohalt peaks elllujäämise võimalus olema piisav põhjus?Kui Sa Kaja ei vasta mu küsimusele miinimumpaga elamisväärsusest, annan asja arutamiseks mujale?

  17. Mul l- täht paneb segast, aga päris tore!!!!

  18. Kallis Kaja!Ma Sinu asemel ei solvuks,vaid arutleks asja nagu normaalne!Isa Siim on ju pätt ja nii minugi tütre isa on pätt!Me vöiks ju ajada elamisvärset poliitikat ja olla kaasaegsed?kAJA, MA SAAN ARU
    SINU KEHVAST OLUKORRAST, AGA SELLEST ausalt välja tulemine maksab ka midagi????

  19. Vabandan tähtede suurust, sest olen jobu arvutis ;) ;) ‘

  20. Süütuse presumptsiooni puudutades, siis meil on ka eetikakomisjon moodustatud Tarmu Tammerkiga (võin ka nimega eksida) eesotsas. Miks juhtumitest kuulda pole? Mõne meediategelase vallandamine ebaadekvaatse info edastamises paneks teistele päitsed pähe.