Vastus Eesti Energia pressiteatele

apr. 09, 2013, autor Kaja

Mind on juba pikalt häirinud toon, millega Eesti Energia neid kritiseerivatele või nende tegevust puudutavatele arvamustele reageerib. Pole ju midagi imelikku selles, et on erinevaid arvamusi ühe või teise otsuse osas, samuti, et juhtkond oma seisukohti kaitseb. Kui aga järjekindlalt tembeldatakse kõiki nõukogu liikmeid, Riigikogu liikmeid, ajakirjanikke ja muid isikuid, kes julgevad Eesti Energia teemadel sõna võtta lekitajateks, rumalateks ja valetajateks, siis pole see mitte arukas diskussioon, vaid soov vastased vaigistada. Ja usun, et vaigistamine läheb järjest edukamalt, sest kes tahaks sattuda paarikümnepealise Eesti Energia kommunikatsioonitiimi rünnaku alla nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias. Parem olla vait, jõud on selgelt ebavõrdsed.

Kirjutasin ju üsna neutraalse arvamusloo. Juhatus võiks ju siis vastu esitada väited, miks jaotusvõrgu eraldamine ei ole hea idee. Või mis oleksid vastused arvamusloos püstitatud küsimustele. Selle asemel aga öeldakse, et esitan valeväiteid.

Mõtted ja küsimused seoses esitatud väidetega:

1. Elektrilevi investeeringud. Kas Eesti Energia Elektrilevi omanikuna on võimaldanud varasemalt Elektrilevil investeerida Konkurentsiameti poolt lubatud (kinnitatud) mahus või on olnud raha vaja investeeringuteks teistesse ärisuundadesse ja Elektrilevi on pidanud piirduma investeeringutega, mida rahavoog nende enda äritegevusest on võimaldanud? Ehk teisisõnu, kas kaasatud võõrkapitali, mille tagatiseks on Elektrilevi varad, on kasutatud täielikult ainult Elektrilevi võrkudesse investeeringuteks ja mitte kuhugi mujale? Kui see nii ei ole, siis  kindlasti on see võrgu töökindluse arengut pidurdanud. Palun tõestage, et see nii pole olnud.

2.  Sisuliselt on Elektrilevi varade (mida kasutatakse 100% reguleeritud turul) vastu laenatud raha märksa suurema riskiga äride finantseerimiseks. Äris peaks olema loogika, iga investeeringu risk peaks kajastuma antud konkreetses raha hinnas. Kui erinevate äride varad oleks hinnastamiseks eraldi,  saaks ka adekvaatselt hinnata, kas ettevõte on saanud oma asjadega hakkama või mitte. Näiteks õliinvesteeringud, mis on sisuliselt riskikapitali investeeringud, peaksid andma ka sellisele riskile vastavat tootlust tulevikus. Mitte ei ole edu see, kui nendega on võimalik teenida reguleeritud ärile määratud kapitali tootlust.

3. Avaldasin oma arvamust, et jaotusvõrgu võiks selguse huvides eraldada. Aga vaatamata sellele asus Eesti Energia väitma, et Kallas esitab valeväiteid. Vaadakem korra sellele direktiivile otsa. Direktiivi artikkel 26 räägib jaotusvõrgu eraldamisest ning kohustustest sellega seoses. Kas Eesti Energia suudab ära tõestada iga direktiivi artiklis 1 toodud tingimuse täitmise? Eesti Energia viide VKG-le pole korrektne, sest artikli 26 lg 4 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada erandi tegemise alla 100 000 kliendiga jaotusvõrguettevõtjatele. Jaotusvõrke, millele kehtivad direktiivist tulenevalt konkreetsed eristamise reeglid on Eestis siiski ainult üks ja selleks on Elektrilevi ja selles osas erandite tegemine ei ole lubatud.

Muide, hea Eesti Energia, nüüd kui me juba suhtleme ajakirjanduse vahendusel, siis küsin avalikult küsimuse, millele Riigikogu majanduskomisjoni esimehena ei ole siiani saanud vastust. Nimelt toimus meil 29. jaanuaril majanduskomisjoni istung, kus osalesid Eesti Energia juhatuse liikmed arutamaks Eesti Energia investeeringuid ja nende plaane. Lahtiseks jäi küsimus, mis puudutas tabelit, mis näitaks Eesti Energia poolt projektide esialgseid eelarvelisi maksumusi ja tegelikke investeeringumaksumusi võrdluses. Sandor Liive lubas komisjoni istungil lahkelt selle tabeli esitada. Kuna tabelit ei olnud tulnud, siis 28.veebruaril küsis komisjoni kantselei juhataja ka kirjalikult uuesti üle. Saime vastuse, et tegeletakse. Kuivõrd vastust ikka ei tulnud, siis 21.märtsil saatsime uue meili palvega see tabel esitada. Vastuseks tuli, et oleme palve kätte saanud ja tegeleme. Kuivõrd siiani ei ole majanduskomisjonile seda tabelit laekunud, siis palun täna (9.aprillil) ka selle küsimuse vastamisele rakendada muidu nii operatiivse Eesti Energia kommunikatsioonitiimi, kes igale kommentaarile jõuab jõuliselt ja kiirelt reageerida. Loodetavasti ei tähenda see küll edaspidiseks, et Riigikogu peab küsimustele vastuste saamiseks hakkama seda ajakirjanduse või sotsiaalmeedia vahendusel tegema.

  1. Küsimus 1 on igati õige ja asjakohane.
    Küsimuse 2 formuleering jääb selliselt laiemale üldsusele pisut segaseks ja selle võiks ümber formuleerida a’ la “Kas jaotusvõrgu investeeringuteks kasutatav võõrkapital oleks olnud odavam kui kreeditoridel oleks olnud võimalus hinnastada Elektrilevi äririske eraldi EE õli- ning tehnoloogiatööstuse omadest?”
    Lisaküsimus võiks olla, et kas Elektrilevi on teinud ikka kõik endast oleneva väike- ja mikrotootjate võrguga liitmiseks või on siin olnud vajakajäämisi. Kui on olnud vajakajäämisi, siis kas need on tekkinud 100% objektiivsetest põhjustest või on nad olnud mõjutatud faktist, et iga liituv elektritootja on ühtlasi ka EE konkurent.

    Jõudu

  2. Tere Kaja! Kuna sa kirjutasid, et ei ole saanud kätte Eesti Energia investeeringute maksumusi ja avaldasid lootust neid kommunikatsiooniosakonna kaudu kiiremini kätte saada, siis nii sündigu: http://www8.energia.ee/fileshare/files/3a5cfed0/Valminud_projektid.pdf
    Küsi teinegi kord!
    P.S. Ühtki sellist pressiteadet, millest üleval juttu, pole kunagi Eesti Energiast välja läinud. Lehes tsiteeriti asutustevahelist memo. Aga praeguseks sa muidugi juba tead seda.

    • Küsi teinegi kord avalikult? :) saad kohe.
      P.S ma pole kommunikatsioonispetsialist, seetõttu ei tea, kas memo, mis saadetakse ajakirjanikele ja sisaldab ettevõtte väiteid saab nimetada pressiteateks või mitte. Pealkirjast tähtsam on sisu ja esitamise viis ning adressaadid (mille hulgas nagu Sa ise mainisid) mind ei olnud.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad