Mõned mõtted seoses Eesti Energia järjekordse infosõjaga

apr. 14, 2014, autor Kaja

Uudiseid vaadates jääb kõlama, et tükeldades kaotab Eesti Energia väärtust. Käiku lähevad kõik argumendid, memo järgi ei jääkski kõigi nende koalitsioonilepingu punktide realiseerumisel Eesti Energia praegusest väärtusest suurt midagi alles. Ma ei hakka teisi punkte kommenteerima, aga kuivõrd jaotusvõrgu eraldamise ettepaneku tegin mina, siis keskendun sellele.

Väidetavalt võib Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast esile kutsuda ettevõtte kuni 938 miljoni ­euroni ulatuvate võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksmise. Kui Elektrilevi eraldamine toob kaasa katastroofi, siis ongi ettevõtte riske valesti hinnastatud ja sisuliselt elektrivõrguga finantseeritud riskikapitali investeeringuid. Ehk siis nagu ma olen korduvalt öelnud ja kirjutanud: raha jaotusvõrgule on kallim ja raha riskantsete projektide jaoks on odavam. Teised turuosalised peavad tegema sama investeeringu õige riski vastu. See räägib just lahutamise poolt, mitte vastu.

Täpsemalt olen varasemalt jaotusvõrgu eraldamisest kirjutanud veel:

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/08/jaotusvorgu-eraldamine/

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/09/vastus-eesti-energia-pressiteatele/

http://kajakallas.wordpress.com/2013/04/10/vastus-eesti-energiale-vol-2/

Juhin tähelepanu, et täpselt sama retoorikat kasutas Eesti Energia Eleringi (ehk põhivõrgu) eraldamise vastu Eesti Energiast. Ometi põhivõrk eraldati ja hetkel kõik on sama meelt, et see on toonud võrgu töökindlusele ja sellele, et investeeringud tehakse just võrkudesse, väga palju kaasa. Põhivõrgu töökindluse osas ei ole pretensioone ei tarbijatel ega ka tootjatel. Sama ei saa öelda suurima jaotusvõrgu ehk Elektrilevi töökindluse kohta. Pikad elektrikatkestused, alainvesteerimine võrkudesse on suur probleem, mille all kannatavad inimesed, kelleni elekter peaks võrku mööda jõudma.

Ps. See küll ei puuduta jaotusvõrku, aga kogu selles uudistevoos ei saa märkimata jätta, et Eesti Energia uudised Auvere õlitehase kohta aastatel 2012-2014 jätavad mulje nagu ei olekski tegemist ühe ja sama tehasega: küll on uudis, et kohe töötab, küll uudis, et ei tööta, küll uudis, et tootis esimese barreli, siis jälle, et hoopis nüüd hakkas tööle, siis, et lükkub edasi. Vägisi meenuvad need ka filmidest tuntud pr-soovitused, kus mingit jama tuleb kindlasti positiivse uudisega katta. Mis jama katate?

 

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad