Kapitaliturgude elavdamisest

Jul 22, 2013, autor Kaja

Seoses arvatust väiksema majanduskasvuga keskendun hetkel ainult ühele kitsale aspektile, millest kirjutas Maris Lauri oma blogis. Nimelt, et majanduse kasvatamiseks vajame uusi tehnoloogiaid, tooteid teenuseid, nende tootmiseks on vaja aga moodsamaid seadmeid. Aga väga raske on selleks saada lisafinantseerimist Eesti pankadest kuna nad müüdavad Eesti majandust endiselt tootmise odavuse mõõtkavas. Seega oleks ettevõtete kasvu soodustamiseks kiiresti vaja teha ära kapitaliturgude elavdamise reform ehk võiks võtta ette samme aitamaks kaasa pankade kõrval muude finantseerimisallikate taastekkimisele.

Esiteks alustan ehk veidi lihtsamast otsast. Selleks, et suudaksime tagada oma riigi elanikele hea äraelamise tulevikus, on vaja tagada, et Eesti muule Euroopale järgi jõuaks. See aga tähendab, et meil on vaja kiiremat majanduskasvu kui muudel Euroopa riikide majandustel.

Kiputakse arvama, et selline majanduskasv tuleb iseenesest. Aga see ei ole ju nii! Me räägime sellest, et majanduskasv peaks olema mitte lihtsalt kiire, vaid kiirem kui Euroopa teistel majandustel. Ka Euroopa kõige rikkamate riikide valitsused näevad vaeva, kuidas enda riikide majanduskasvu kiirendada. Jõukamatel riikidel on Eesti ees mitmed eelised. Esiteks on neis riikides kogunenud kohalikele isikutele palju rohkem kapitali, osalt lihtsalt seepärast, et Eestis on vaba turumajandus lihtsalt kestnud lühemat aega. See jõukus voolab ühel või teisel viisil majandusse, meil aga on see allikas palju kuivem. Teiseks on neis riikides palju paremini toimivad kapitaliturud, mis võimaldavad riigis olevaid vahendeid palju efektiivsemalt konkreetsete ettevõtete vajadusteks ära kasutada. Lisaks on nende riikide majandused harilikult palju suuremad, mis teevad nad väliskapitalile palju ahvatlevamaks. Seega, Eesti peaks küll jooksma teistest majandustest kiiremini, aga proovi seda teha kui sul on kivid jalgade külge seotud.

Mida saaksime teha Eesti majanduskasvu kiirendamiseks? Rahvusvahelise majandusajaloo põhjal on majanduse toetamise meetmed harilikult seotud majanduse raha süstimisega, sealhulgas meetoditega, mis parandavad ettevõtete finantseerimisvõimalusi. Ühest küljest ei paista Eestis olevat rahaga probleem. Kui küsida selle kohta pankadelt, siis tundub, et neil on pigem probleem leida ettevõtteid, kellele laenu anda. Et siis polegi nagu raha majandusse vaja? Kui täpsemalt hakata uurima selgub, et tegelik pilt on pea vastupidine. Asi selles, et pangad eelistavad anda laenu pika ajalooga, tugeva tagatisega (milleks harilikult on kinnisvara) ja tihti pigem stabiilsetele ettevõtetele. Kuidas peaks aga üks ettevõte saama selliseks, kellel on tugevad kasumlikud tulemused, pantimata kinnisvara ja pikk ajalugu? Mingil hetkel on see ettevõte olnud väga habras ja vajanud kapitali, mis on nõus olnud riskeerima palju rohkem kui pank. Just sellisest rahast on meil puudu ja just sellised ettevõtted on need, kes toovad kaasa kiire majanduskasvu ja muide loovad ka juurde palju uusi töökohti.

Arenenud riikides finantseerivad selliseid ettevõtteid riskikapitalifondid. Meil tegutseb aga sisuliselt vaid üks tõsine riskikapitalifond. Kohalik toimiv börs on aga riskikapitali fondi loomisel üheks eelduseks, kuna annab võimaluse edukatest investeeringutest väljuda. Ehk meie börsiaktiivsuse drastiline kahanemine viimase kümnendi jooksul toobki kaasa selle, et riskikapitalifonde ei looda. Kui riskikapitali fonde ei looda, siis puudub ka loomulik finantseerimise allikas kasvavatele ettevõtetele.

Olen kuulnud kriitikat, et Eesti majandus on liiga väike, et siin võiks olla mingi aktiivne börs. Loomulikult on suurtes riikides asi lihtsam. Samas see ei tähenda, et väikeses riigis ei tasuks asjaga tegeleda. Ka Soome ja Taani on rahvusvahelises mõistes väikesed riigid (Maailma majandusest on Eesti 0.03%, Soome 0.3%, samas USA 22%), samas kapitaliturud toimivad seal palju paremini kui Eestis. Unustatakse ära, et ka investorid on ju meil väiksemad ja nagu igas riigis soovivad ka kohalikud investorid investeerida pigem kodumaale.

Börs ei ärka ellu iseenesest – sellise väikese turu vastu on liiga tugevad jõud. Samas võib börsi ellu äratada sihilike valitsusepoolsete meetmetega. Nii Soome, Rootsi, Taani ja enam-vähem kõik teada olevad eduka majandusega riigid on mingil ajal viimase viiekümne aasta jooksul võtnud ette jõulisi samme, et oma kohalikku kapitaliturgu elavdada. Seega õpiksime ju parimatelt.

Mõned kapitalituru eksperdid on esitanud ettepanekud, kuidas täpsemalt saaksime ettevõtete rahastamise võimalusi parandada. Need ettepanekud tunduvad mõistlikud esiteks seepärast, et saaksime need ellu viia vaid Eestis olevat nõu ja jõudu kasutades. Ehk me ei vajaks selleks kellegi abi väljastpoolt. Teiseks seepärast, et need ettepanekud ei nõua riigieelarvelisi kulutusi. Ja kolmandaks seepärast, et pakutud sammud tunduvad olevat taastekkiva mõjuga – ehk kui kord on süsteem loodud, ei vaja ta võib-olla enam kunagi mingit abi valitsuse poolt ja toimib iseenesest.

Mõjuka USA väljaande Foreign POlicy koostatava indeksi järgi on Eesti atraktiivseim koht välisinvesteeringuteks, peaksime tegema kõik selleks, et neid investeeringuid oleks lihtne teha.

 

  1. Kaja! Kellele on nn.majanduskasv kasulik?Kas Sulle või Eesti rahvale?Kui Eesti on väike, siis ei peaks ta Eesti Energiat, raudteed ja muid suurettevötteid maha müüma.Röhutan veelkord miinimumpalka ja laste abirahasid.Ise sa kulutad nn.esinduskuludeks tobedaid summasid, kui lapsed peavad suvelaagri eest maksma raha.Ka rahva raha peab möistlikult jagama, et rahval oleks turvatunne.Sinu isa pidi tegelema ainult globaalprobleemidega, kui teama abi ei olnud nöus Soome Tv intervjuuks.EL on orjabisnes tänu Siim Kallasele.Töötegija kaitsvaid seaduseid pole.Kas see on siis aus kapitalism?

  2. Kaja,loeksite läbi Pärnitsast artikli Maalehes ja kommenteeriksite?

  3. Kaja, tulen veelkord teema juurde, sest Teie eluvöõras lähenemine teeb muret.Euroopale järele jõuda majanduses?Kas nii palju töötuid noori nagu Euroopas oleks Teie järelejõudmise eesmärk?Kuidas on näiteks Inglismaa saanud rikkaks?Teisi maid vallutades ja ära kasutades.See lollakas reformikate rikkaks riigiks saamise muinasjutt mõjub juba ahistavalt.See vaba turmajandus pole ju vaba, sest EL jagab ju debiilseid(putukatrjevahendite jaoks näiteks)toetusi.Seda söövad inimesed mürgina sisse ja hakkavad halva tervise tõttu tablette ostma.Ilmselt liigute ikka sellistes ringkondades ainult, kus näete , et on raha…Võibolla Rumeeniast ja Bulgaariast tulevad organiseeritud kerjused ongi vaba turumajndus,Varsti saavad nad ju rongiga tulla Eesti ja Soome.Arenenud riik?Oot kas see polegi siis Eesti?Ilves räägib , et Eesti on peaaegu pilvedes?Kas see ei olnud Esko Aho mitte Soome tv uudistes, kes märkis, et majandustõusu ei ole lähemas tulevikus kusagilt näha.Arvan, et tal on õigus.Eile vestlesin just sotsiaalametit õppiva noorega Helsingis ja jõudsime tulemuseni, et inimeste närvid ei pea enam selles kiires maailmas vastu.Sotsiaaltöötajate tööpõld on tulevikus meeletu.Soovitan Teilegi, Kaja näiteks viieks aastaks maale mahepõllumajandusega tegelema minna vahelduseks ja siis poliitikasse tagasi tulla.Vaadake, kas Te saaksite maal hakkama.Sel ei ole maksuvabasid palgast suuremaid soodustusi nagu poliitikutel.Isegi apteeki,posti ja isegi kauplust pole riigi abiga tehtud,Ja kui suretate maal elu, kes Teile mahetooteid kasvatab, et tervis korras oleks?.Pankade laenuandmisest ehk nii palju, et ehk uuriksite palju on õnnetuid pangavölglaseid Eestis?

  4. Tere Kaja!Ikka veel 0 postitust????Sõbrad kommenteerisid, et sellise õudukaga suhtled???Mötlesin, et kas oled tavalise füüsilise töö tegija rasisst vöi?Tegelik elu ju sellel põhinebki?Kummaline passiivsus ?Isa Siim pole just Toomas Kümmeli uurimustes kuritegevusest kaugel, aga poliitikasse trügimine on Sul ikka veres…

  5. Tarmo Multanen

    Majanduskasv, majanduskasv……Veel natuke ja me lämbume selle majanduskasvu prahi alla. Kahjuks on juhmistunud poliitikud dogmades nii kinni, et ratsionaalset lähenemist olekski vist patt oodata. Mitte majanduse kasvu pole vaja, vaid vajadusepõhist majandust. Oma turu kaitset, oma tootja eelistamist ja oma arveldusvahendit ehk raha. Ja raha mitte rohkem kui riik oma ressurssidega väärt on. Range kontroll väärtusetu välisvaluuta ringluse üle. Kas keegi oskab öelda, palju rohelist paberit Föderaalreserv maailma majandusse on paisanud. See ju ei elavda majandust, vaid nõrgendab. Euroopa Keskpanga trükipressidel on sama suundumus. Pidu kuniks kuristikku kukume! Või juba olemegi õieti seal aga teeme nägu, et kõik on hästi. Kaja Kallas ilmselt loeb ennast kuldse miljardi hulka kuuluvaks, sellest sellised ideed. Mina mõtlen kainelt.

    • Oma turu kaitsmist ei luba Euroopa Liit ja hea meile, et ei luba, sest arvestades meie turu väiksust ja teiste turgude suurust, siis on meie ettevõtjatel (ja seeläbi ka inimestel) sellest rohkem võita, et saame teistesse (suurematesse) riikidesse eksportida.

    • Tarmo Multanen

      Sellepärast, kulla Kaja, ongi Euroopa Liit saatanast kogu oma absurdsuses ja rahvuste ning kultuuride suretamise vaimus. Saatanast tuleb vabaneda, mida varem seda parem

    • ja mis on alternatiiv? Üksi? Ajaloost peaksime mäletama, et see polnud liiga edukas strateegia.

    • Tänane mitte oma turu eelistamine on meid viinud seisu kus kohalikud ettevõtjad annavad suurte korporatsioonide ees alla. Mitte et rahvas ei eelistaks eestimaist. Rahval pole raha, et hankida seda kallimat!
      Mida on meil eksportida kui mujal suudetakse sama asi valmis toota kiiremini ja odavamalt, sest olemas on väljaarenenud tööstused ja firmad?
      Puitu? – Puit on alati odavam kui toodang!
      Teravilja olukorras kus me oleme arvestades teiste Euroopa Liidu riikidega pigem sitas seisus?
      Teadust? – Teaduse suurt arengut pole kaua toetatud. Enamus nokitsetakse valmis põlve otsas ja siis… ostetakse need koos teadusemeestega üles.
      Olete ehk peeglisse vaadanud ja küsinud – mis läks valesti, et mujal olla parem?

      Kohapeale tekkisid vahepeal odava tööjõuga võõrkapitalil baseeruvad firmad. Tööd justkui antakse, raha näpuotsaga ka, aga ressurss ning suurem teenistus viiakse välja – sest siin on nii väikesed palgad ja nad ei näegi vajadust rohkem maksta. Need ettevõtted ei too raha Eestisse. Nemad kasutavad ja lahkuvad. 0-0 seis. Lisaks keskkonna kahjud meie kanda

    • Ka purjus peaga on arukaid otsuseid tulnud…Kui arvamuste avaldaja on pokkeri mängija, siis õnnemängija olen minagi…Aga kui itaaalia seltskond ütleb mu tavalise turu telgi kohta belissimo, siis pohhui….Leivaraha ikka saab,ja eest lasteaia kasvataja saab oma hambaarsti kulud makstud, tänu mulle!.Kaja, kui kirbuturu kleidiga esindaksid, peaks Sinust lugu, aga tänu oma jobule isale, oled töusik!

  6. Olen Eesti kodakondne, aga minu arvamused, Kaja , Teile ei meeldi.Indiaanlaste pealik oli ikka kogenud ja eakas ja auväärt kodanik.Eesti poliitikasse ronivad eluvöörad koolipingist ajupestud harakad:Röivas, Meikar jne.Rahvas on stressis, mis edasi saab, aga kogenud ja arukad inimesed surutakse körvale.

  7. Kaja!Kas töesti pole rohkem huvi tundnuid Sinu avamuste suhtes?Euroopa Liit viib Eesti normaalse inimese elu katastroofi.Kas pooldad seda?

  8. Kui Euroopa Liit ei luba siis, …kus on siis Eesti iseseisvus?Ja see väikse riigi kompleks taas poliitikuks pürgival esindusliku välimusega daamil?Esinduslikud ajud ilma laste arvelt korvamiseta oleks inimlik, Kaja?Prooviksid ehk möned aastad mahepõllumajandust ja viie aasta pärast Pärnus ma valiks Teid.

  9. Huvitav, et kui eestlane ostab eestlase toodet, siis polegi see majanduslikult kasulik või?See modereerimine on siin väga huvitav ja aus asi :) :)

  10. Head päeva kõigile,

    Kas olete huvitatud laenust? pikad või lühikesed, ja sulle ei antud pangalt laenu? Vajad isiklikku laenu? Ärilaen? tagatiseta laenu? kiire ja lihtne laen? või muud vajalikku laenu. Teie laen on heaks kiidetud 48-72 tunni jooksul, võtke minuga ühendust minu e-posti aadressil: sambillfundingcompanies@gmail.com ja täitke allpool olev teave.

    Täisnimi:
    riik:
    Linn
    Laenusumma:
    Kestuslaen:
    Telefoninumber:
    Laenu eesmärk?

    Ootame sinult varsti kuulda.

    Aitäh.

    whatsapp: + 1-530-433-0372

  11. Laenupakkumine üksikisikute vahel Eesti

    Tere, härra/ proua.
    Meie struktuur pakub teile rahastamist 5000 kuni 10 000 000 eurot väga lihtsatel ja usaldusväärsetel tingimustel. samuti teeme investeeringuid ja laene igat liiki projektidele, lühi- ja keskmise tähtajaga, pikaajalisele, krediidi tagasiostmisele, hüpoteekidele, hüpoteekidele, tarbijakrediidile jne. meie ülekandeid pakub pank tehingu tagatiseks intressimääraga 3/100 kõigi teie taotluste kohta, mis on esitatud seoses ajantide ja maksetega.
    Kui olete huvitatud võtke mind vastutasuks läbi minu isiklik aadress või läbi minu kodulehel:

    E-post: fragne.julien0@gmail.com

    Usaldusväärne ja turvaline laen.

    Oleme saadaval 24 tundi ööpäevas

  12. INFOS FINANCES

    Kiireloomulised sularahalaenud! ! !

    Neile, kes soovivad erakorralist laenu, pakun teile taskukohast intressimäära 3%.

    E-post: infos.kredit700@gmail.com

     Whatsapp: +33 7 55 17 86 25

  13. Laenupakkumine 2% määraga !!!

    Laenupakkumine 2% määraga !!!
    Meie ettevõte on juriidiline organisatsioon, mis on loodud abivajajate abistamiseks, näiteks rahaline abi. Nii et kui teil on rahalises kaoses rahalisi raskusi ja vajate raha oma ettevõtte loomiseks või vajate laenu võlgade tasumiseks või arvete tasumiseks, hea ettevõtte loomiseks või teil on raskusi kohalike pankade laenamisega, võtke meiega ühendust juba täna: urgentloanonlineservice @ gmail.com

  14. Laenupakkumine 2% määraga !!!

    Meie ettevõte on juriidiline organisatsioon, mis on loodud abivajajate abistamiseks, näiteks rahaline abi. Nii et kui teil on rahalises kaoses rahalisi raskusi ja vajate raha oma ettevõtte loomiseks või vajate laenu võlgade tasumiseks või arvete tasumiseks, hea ettevõtte loomiseks või teil on raskusi kohalike pankade laenamisega, võtke meiega ühendust juba täna: urgentloanonlineservice@gmail.com