Hääletan Toomas Hendrik Ilvese poolt

aug. 25, 2011, autor Kaja

Presidendivalimised on esmaspäeval ja kandidaadidki
homseks lõplikult registreeritud. Kuivõrd meedias on esinenud hüüatusi, justkui hääletaksid riigikogu liikmed partei korralduste kohaselt, siis leian, et on korrektne lühidalt selgitada, miks mina kui üks rahvasaadikutest, hääletan Toomas Hendrik Ilvese
poolt.

Esiteks, president peaks olema eelkõige ühiskonna ühendaja,
mitte lammutaja.  Kui vaadata istuva presidendi toimetamisi ja Indrek Tarandi tegevust ning väljaütlemisi, siis Toomas Hendrik Ilves eristub selgelt sellega, et on esinenud erinevate algatustega, mis kannavad soovi ühiskonda lähendada. Indrek Tarandilt oleme
vaid kuulnud mille vastu ta on (ahjaa – presidendi otsevalimiste poolt on ta
siiski).

Teiseks, president ei pea olema naljamees, vaid siiski tunnustatud ja lugupeetud inimene. Kui vaadata põhiseaduse regulatsiooni, mis räägib presidendi kohustustest, siis esimesel kohal on riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses. Kui mõelda selle peale kumb kandidaat esindab Eestit rahvusvahelisel tasandil paremini, siis kindlasti on selleks Toomas Hendrik Ilves, kui erudeeritud ning hea keeleoskusega inimene, kellel on pealegi endise välisministri tiitel ja kogemus. Indrek Tarandil on ette näidata saatejuhi roll
saatest „Targem kui 5B“ ja mitte-väga-edukas esinemine saates „Tantsud
tähtedega“, rahvusvaheliselt kõrgetasemelises seltskonnas eristuks ta sellega
kindlasti. Kuid kas see aitab kaasa meie tõsiseltvõetavusele olulistes
rahvusvahelistes protsessides, on kaheldav.

Kolmandaks, istuv president on oma esimesel ametiajal lisaks
tavapärastele põhiseadusest tulenevate kohustuste täitmisele tulnud välja
mitmete heade algatustega, millest väärib märkimist kodanikuühiskonna
edendamiseks tehtud töö, aga miks mitte ka „Talendid koju“ programm. Samuti oli
presidendi algatus kollaste lintide kandmine Liibanoni pantvangikriisi ajal,
mis omakorda näitas, et rahvas on suuteline olema teatud küsimustes ühtne, kui
on eestvedaja.

Neljandaks, Toomas Hendrik Ilves on olnud inimestele avatud
ja ligipääsetav. Me teame, mis on tema seisukohad, mida ta tahaks uuel
ametiajal ära teha ning me teame ka, mis on põhimõtted, millest ta oma töös
lähtub. Indrek Tarand loobus oma programmiliste seisukohtade avaldamisest.
Veelgi enam, ajakirjanduse vahendusel on teada, et ta jättis vastamata ka Vene
kogukonda esindava meedia esitatud küsimustele. Indrek Tarand olevat
Keskerakonna juurde läinud, kuna talle ei meeldinud, et Edgar Savisaare üle
ilgutakse. Küll aga meenub millist südamlikku sõnavara kasutas Indrek Tarand Savisaare
kaitsmiseks varem. Veel mäletan, et Indrek Tarand oli 15 aastat tagasi palju
toredam inimene, kui praegu. Võib-olla ta on endiselt seda ning lihtsalt varjab
hästi, aga võib-olla inimesed muutuvadki. Seega kokkuvõtvalt ei tea ma,
mida Indrek Tarandist presidendina oodata peale selle, et pulli saab.

Ja lõpetuseks – mitte vähem tähtis ei ole see, et riigikogu
liige on presidendi valimisel rahva esindaja. Viimaste arvamusküsitluste järgi
toetab Toomas Hendrik Ilvese jätkamist presidendina 49 % inimestest ning see
number ei ole oluliselt viimaste kuudega muutunud. Seega esindan mina, hääletades presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvese poolt, seda
osa rahvast.

  1. Selline kandidaatide võrdlemine ei ole minu arvates päris õiglane. Tarandil on tunduvalt asjakohasemaid saavutusi kui mainitud telesaadetes osalemine – sama hästi võiks öelda, et Ilvese näol on tegu hoopis komöödianäitlejaga, kui näiteks meenutada tema rolli filmis Jan Uuspõld läheb Tartusse

    • Ei pretendeerigi lõplikule tõele, vaid see on minu nägemus ja põhjendus sellele, miks ma esmaspäeval hääletan nii nagu hääletan. Aga mis on need Tarandi asjakohasemad saavutused, mille osas talle olen liiga teinud?

    • Ma pidasin silmas, et peale telesaadete on kõne all oleval kandidaadil veel pikaajaline kogemus Välisministeeriumi kantslerina (sh. samal ajal kui Ilves oli minister) ning nüüd ka Europarlamendi saadikuna (mis on samuti Ilvese resümees olemas). Seega taandada osaliselt vastaskandidaadiga sarnast karjääri teinud professionaalne poliitik mingiks klountelevisiooni figurandiks, on selge alahindamine ning tundub rohkem ad hominem seisukohana. Hoopis teine asi on muidugi selge programmi puudumine, selle osaga ei saa muud kui nõustuda – väga raske on pooldada kandidaati, kelle puhul pole selge, et mida või keda ta siis lisaks hüüdlausetele esindab.

    • Ehk on siis korrektsem öelda, et Tarand on silma paistnud pigem klounaadiga, kui tõsiseltvõetavate algatustega. Ja ühes osas pean vastu vaidlema – kantsler on siiski ametnik, mitte poliitik.

    • Jah, ma sõnastasin pahasti, ma pidasin professionaalse poliitiku all silmas Tarandit kui Europarlamendi saadikut, kantsler loomulikult poliitik ei ole ja ei tohikski olla.

    • Vahet pole, kas ametnik või poliitik. 10 aastat välisministeeriumi juhtida on arvestatav töökogemus, mida ei saa kuidagi alavääristada. Erinevalt poliitikust ei pea ametnik silma paistma. Seega võib minu arvates jääda väite juurde, et I. Tarand on teinud silmapaistvat karjääri just nagu T. H. Ilveski.

  2. “Tagatubade” käsujärgi hääletmise teema on tegelikult ainus mantra, millele Tarand rõhub. Kui peaks kuidagi Tarand osutuma valituks, on see niivõrd segane signaal, et järgmine president võiks olla kasvõi Juku-Kalle Raid või Peeter Võsa. Presidendi Institutsioon oleks sellega põhjalikult rikutud. Ilemik, et Tarandi puhul on veel vähetuntud tema alkoholi-probleem. Kes tedfa lähemalt teavad, väidavad, et pärast teist klaasi veini on sealt suust miskit mõistlikku väga raske oodata…

  3. Ütlen kohe ära, et olen ka Ilvese toetaja, aga mind häirisid selle teksti puhul paar asja.

    Esiteks, kirjeldate esimeses lõigus, et Indrek Tarand on pigem olnud alati millegi vastu. Millegi vastu olemine võib ju ka olla rahvast ühendav, näiteks Tarandi saadud sada tuhat häält europarlamendi valimistel selgelt ühendas suurt osa rahvast, kusjuures tema agenda oli just millegi vastu.
    Teiseks, teises lõigus lööte minuarust natuke allapoole vööd. Mingil põhjusel räägite Ilvese puhul kontekstisisestest asjadest, Tarandi puhul suhteliselt ebaolulistest kontekstivälistest asjadest, jättes mainimata tema tegevuse Välisministeeriumis ja europarlamendis.
    Ka mujal tekstis olete minu arvates veidi väänanud reaalsust.

    Kokkuvõteks tahaksin lihtsalt öelda, et mul on Teie suhtes oluliselt kõrgemad ootused kui enamike teiste parlamendiliikmete ja see panigi mind seda postitust kommenteerima. Mõistan, et tegu on Teie isikliku arvamusega ja tekstis kajastatu on see, mis Teile esimesena meenus. Aga mõni teksti osa (nt. “Targem kui 5B” võrdlus) üllatas veidi, sest see tundus nii igorgräzinlik, ja see on minu arust pigem halb märk.

    • Ma vabandan, aga tõin esile selle, millega Tarand on minu arvates silma paistnud ja mida inimesed esimese asjana teavad. Kui küsida, mida me teame Indrek Tarandi tegevusest Europarlamendis, siis väga palju ei tea, peale selle, et ta osutus sinna suure häältesaagiga valituks. Kahtlen, et inimeses on ühiskonna ühendajat, kui ta ei ole siiani suutnud teistega koostööd teha. Ehk on koostöö Keskerakonnaga erand ja sellel on pikem tulevik.

  4. Esimeses lõigus on yks koma yle, teises puudu. Mitte, et see kohutavalt tähtis oleks, ent siiski – kui inimene soovib oma isiklike seisukohtadega esile tõusta, siis mida teravamad need on, seda kasulikum on, kui need on perfektselt vormistatud.

    Fopaast hoidumiseks piisanuks isegi sellest, kui õnnetu kriitikaaluse kohta Vikipeedia artiklit lugeda. On see Vikipeedia, mis ta on, ent igal juhul soovitan detailide kontrollimiseks vähemalt guugeldada. Olen ise nii mõnikord äärmiselt piinlikke apse vältinud.

    THI (välis)poliitilist tegevust võib samahästi ka nõrgana kujutada, see pole kahe kandidaadi eristuses kuigi tugev argument. Kollased lindid ei ole mingi kohalik leiutis ning kuna need ei kandnud mingit vastutust ega saavutust – Liibanoni meedia neid suurt ei kajastanud ning Eestis keegi nende kandjaid ei represseerinud -, jäidki need pigem Facebooki meemi tasemele. Ilus kyll, ulmbes nagu Evelini kleit, aga… so what?

    Ja mida peaks tähendama jutt eruditsioonist? Et endine “Vaba Euroopa” raadiohääl on saanud kodust kaasa parema tausta kui yhe Eesti tuntuma kultuuridynastia liige? Nojaa, nagu ytelnuks Jaan Kross, see on yks omaette ja pikem lugu. Ent järelemõtlemise ainet võiks see anda ju ometigi.

    Lõpuks, tahtmata olla otseselt kiuslik, kysin ikkagi: keda toetab mainitud kysitluse järgi (mille tegijaist ega metoodikast me midagi ei tea, mistõttu see on umbes sama tähenduslik põhjendus kui “Švewitsi sõltumatu instituut on välja selgitanud, et”) 52% rahvast? Kui meil on valida kahe kandidaadi vahel, kas peaks tegema järelduse, et “kes pole meie poolt, see on meie vastu”?

    Vastata pole vaja. Paluks lihtsalt olla edaspidi kitsim argumentidega, mille võib juba põgusa analyysi toel liigitada demagoogiaks. Mõni kurjem inime võib sedalaadi sõnavõtud muidu esimeses lõigus mainitud teatmeteosesse kirja panna.

    • Vastan siiski. Ilmselt oleks korrektsem olnud kirjutada, et Indrek Tarand on silma paistnud eelkõige välise poolega, mitte sisuliste algatustega. Kui oleks pikemalt kirjutanud, oleksin välja toonud ka Toomas Hendrik Ilvese algatused Europarlamendis, millest ehk tuntuim on Läänemere koostöö programm. Aga kuivõrd mulle on etteheidetud, et kirjutan liiga pikalt, siis üritasin seekord teha lühidalt (ja paraku sellest tulenevalt ka pealiskaudsemalt).

      Mis puudutab uuringut, siis selle tulemusi saate lugeda siit: http://www.emor.ee/rahvas-eelistab-presidendiametis-ilvest-tarandile/. Sealt nähtub, et Indrek Tarandit eelistaks 23%, 12% ei sooviks kumbagi näha ja 15% ei oska oma eelistust nimetada. Miskipärast kipub nii olema, et kui küsitluse tulemus ei meeldi, siis hakatakse sageli metoodikat kahtluse alla seadma. Ma arvan, et siin kasutati üsna samu küsitlusvorme nagu selliste küsitluste puhul ikka.

      Eruditsiooni all pean silmas eelkõige lugemust, silmaringi ja maailmavaadet. Kultuuridünastiasse kuulumine vist siiski automaatselt seda kaasa ei anna. Ka Jaagup Kreem on samast dünastiast, julgen kahelda, kas tegemist on seetõttu harituma inimesega, kui on Toomas Hendrik Ilves. Olles mõlema kandidaadi seltskonnas viibinud, on Toomas Hendrik Ilves jätnud mulle oluliselt erudeerituma mulje, kui seda on Indrek Tarand.

      Lõppude lõpuks on antud blogipostituse näol tegemist minu subjektiivse arvamusega kahest kandidaadist ja väga lühikese põhjendusega selle kohta, miks ma esmaspäeval hääletan nii nagu hääletan. See ei pretendeerigi absoluutsele tõele ega põhjalikule analüüsile kahe kandidaadi tugevustest, mida teatmeteostes tsiteerida oleks võimalik.

      Ps. komavead on andestamatu lugu, aga kardan, et neid tuleb mul ka edaspidi. Palun sellepärast vabandust, kuigi püüan olla hoolsam.

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad