Greco raportist

veebr. 14, 2013, autor Kaja

Jaanuaris avaldas Greco (Group d’Etats contre la corruption) raporti, mis käsitles parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride korruptsiooni tõkestamist. Seda lugedes oli hea meel tõdeda, et oleme Riigikogu liikmete eetikakoodeksi koostamise töörühmaga, mis koosneb kõikide fraktsioonide esindajatest, õigel teel. Enamus esitatud soovitustest oli meie töös juba varasemalt kajastamist leidnud. Selgitan lähemalt:

Eetikakoodeksi loomise vajadus on väga palju kantud huvide konfliktide ära hoidmise ja võimalike riskide selgitamise vajadusest. See oli ka Greco raporti peamine rõhuasetus. Siia alla läheb ka suhtlus lobitöö tegijatega, Justiitsministeeriumis valmimisel olev lobitöö reeglite kogumik on sisuliselt Riigikogu eetikakoodeksi teine pool. See kõik peaks aitama kaasa tuua suuremat läbipaistvust seoses menetletavate eelnõudega. Selge on see, et Riigikogu eetikakoodeks ei saa kirjeldama kõiki võimalikke huvide konfliktide situatsioone, mis parlamenditöös ette võivad tulla, seetõttu näeksin ma ideaalis, et eetikakoodeksi juurde valmiks ka käsiraamat, mis aitaks konkreetsete küsimustega huvide konflikte tuvastada. Samas võib kasutada ka näiteks OECD poolt välja antud käsiraamatut, mis puudutab huvide konflikti käsitlemist avalikus sektoris.

Greco raport nägi ette ka uuringu läbiviimise vajaduse, mis puudutab parlamendiliikmete töökoha piiranguid peale mandaadi lõppu. Möönan, et töörühm arutas seda küsimust, sest mõnes teise riigi parlamendi eetikakoodeksis (nt Saksamaal) on selline regulatsioon. Leidsime, et arvestades Eesti väiksust ja kujunenud praktikat (kus pigem on probleemiks parlamendiliikme edasised töötamise võimalused), ei ole mandaadi lõppemise järel seatavad töökohapiirangud mõistlikud.

Olulisemaks karistustest eetiliste rikkumiste eest, pean eetikakoodeksi eesmärki võimalikke rikkumisi eos ära hoida. Greco on samuti rõhutanud vajalikkust tagada Riigikogu liikmetele konfidentsiaalne nõustamine eetilistes küsimustes ja võimalike huvide konfliktide korral. Seetõttu nägime me esialgses eetikakoodeksi versioonis ette pikima staažiga Riigikogu liikmetest eetikakomisjoni moodustamise, kellel oleks siis eelkõige nõuandev funktsioon, aga vajadusel ka võimalus anda suuniseid käitumiseks või ka sanktsioneerimiseks. Leidsime, et komisjonist ei tohiks teha formaalset moodustist, vaid see peaks olema kujul, mis võimaldab otsuseid teha ja nõuandeid anda ad hoc ja suurema avaliku kärata. Viimasel eetikakoodeksi koostamise töögrupi koosolekul tekkis mõte, et need ülesanded võiks anda ka Riigikogu juures juba töötavale korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile, kes sarnaste teemadega tegeleb ja kus on olemas ka kantselei ametnike toetus. Kuid oluline on silmas pidada, et jääks alles võimalus konfidentsiaalsele nõustamisele nagu ka Greco soovitab.

Kokkuvõtteks tahan rõhutada, et eetikakoodeks peaks olema käitumise ideaali kirjapanek ja kuigi me alati ei käitu ideaalselt, võiksime selle poole siiski püüelda. Seega jätkame tööd Riigikogu eetikakoodeksiga ja loodame tulemuseni jõuda kevadistungjärgu lõpuks. Igaks juhuks märgin, et ka see on ideaal.

(avaldatud ajalehes Äripäev 18.01.2013)

Jäta oma kommentaar

*Kohustuslikud väljad