CETA läbikukkumine seab ELi toimimise kahtluse alla

ELi ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping oleks kõige modernsem, progressiivsem ja laiaulatuslikum leping, mida Euroopa Liit siiani läbi on rääkinud. See suurendaks majanduslikku ja kaubanduslikku tegevust mõlemal pool ookeani, põhinedes samal ajal jagatud väärtustel ning kaitstes Euroopa Liidu standardeid.

Euroopa Liidu ja Kanada vahelist kaubanduslepingut on läbi räägitud 7 aastat ja üldine arusaam on, et Euroopa Komisjon on teinud läbirääkimistel head tööd, et eurooplaste muresid selle lepinguga seoses lahendada. Ka Kanada on näidanud üles suurepärast tahet eesotsas peaminister Justin Trudeauga, et lahenduseni jõuda. Nad ei kasutanud Brexitit EL-i vastu, et paremaid tingimusi läbi rääkida, vaid jäid tulemuse juurde. Võib küsida, mis Kanadal sellest võita – eelkõige on nende huvi oma kaubanduspartnereid mitmekesistada.

Mis Euroopal on sellest võita?

Kokkulepe parandab oluliselt ärivõimalusi. Kanada pole ühelegi teisele kaubanduspartnerile nii häid võimalusi pakkunud. Samuti tekivad paremad võimalused teenuseosutajatele ja investoritele. Lepe ei muuda ELi standardeid, kõik ELi turule sisenevad kaubad peavad endiselt vastama samadele nõuetele. Hinnatakse, et Euroopa ettevõtjad hoiavad tollimaksudelt kokku umbes 500 miljonit eurot aastas. Ka on Euroopa inimestel lihtsam saada seal tööd, samuti kanadalastel siin (nt ettevõtetevaheline liikumine). Kokkulepe avab juurdepääsu Kanada riigihangetele, mida on 30 miljardi euro eest aastas ja seda mitte ainult riigi tasemel, vaid ka provintsides ja kohalikes omavalitsustes. Traditsiooniliste Euroopa toodete tootjad saavad (geograafilise tähise all) turueelise – Kanada on nõustunud kaitsma 145 Euroopa geograafilist tähist.

Kogu lepe on 16 000 lehekülge ja üsna tehniline, ja kuigi see on olnud avalik poolteist aastat, siis võib arvata, et paljud kriitikud ei ole seda tegelikult lugenud. Kindlasti ei ole see ideaalne, aga see on siiski parim viis edasi. Lepingud on alati poolte kokkulepped, mis tähendab seda, et tehakse kompromisse ja kumbki pool ei saa lõpuni oma tahtmist. Seega on oluline just tasakaal. Ja keegi ei ole öelnud, et tasakaal antud lepingu puhul oleks paigast ära.

Lepingu eesmärk on kaubandust ja seeläbi ka nii Euroopa kui ka Kanada majandust elavdada. Sellest on võita eelkõige ettevõtetel, kes saavad paremad võimalused turgudel osaleda ja ilma piirideta kaubelda. Aga selge on see, et nagu igast leppest nii on ka sellest leppest võitjaid ja kaotajaid. Paraku ei ole nii, et kõik võidavad. Seda millised sektorid võidavad (näiteks on väidetud, et kuna Kanadas on suured lihatööstused, siis võib kaotada lihatootmise sektor Euroopas) ja millised kaotavad, kindlalt öelda ei saa, kuigi on suhteliselt loogiline järeldada, mis need võivad olla. Nagu ikka kui turg toimib, siis võidavad need, kelle tooted antud sektoris on odavamad/paremad ja kaotavad need, kes jäävad konkurentsis alla). Selle koha pealt peaksid ka valitsused oma inimestega ausad olema ja nendest sektoritest rääkima.

Investeeringute kaitse

Peamine etteheide, mis on erinevate CETA vastu protesteerijate ja nüüd ka Belgia prantsuskeelne piirkond Valloonia valitsuse poolt üles tõstetud, on riikidevaheline investeeringute kaitse kokkulepe ehk ISDS.  Öeldakse, et Kanada ei ole banaanivabariik, vaid õigusriik, milleks siis vaja eraldi investeeringute kaitse kohtuid, kui kohtusüsteem toimib?

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on praegu 13 000 erinevat kahepoolset investeeringute kaitse kokkulepet nii omavahel kui ka kolmandate riikidega, seega see ei ole midagi uut. Teiseks ei julge keegi seda kõva häälega välja öelda, et probleem on just Euroopa poole peal, mitte Kanadas. Euroopas on väga erineva taseme ja süsteemidega riike. Nii mõneski (uues) liikmesriigis on kohtute kallutatus sattunud ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide poolt kahtluse alla, seega on kindlust vaja eelkõige Kanada investoritel – juhul, kui midagi läheb valesti, siis saab sõltumatu kohtupidamise ja neid ei diskrimineerita selle pärast, et nad ei ole Euroopa Liidust pärit.

Üldse tuleks ISDS-i vaadelda kui omamoodi kindlustust – me teeme kindlustuse lootuses, et midagi ei lähe valesti. Aga kui läheb, siis on hea, kui kindlustus on olemas.Kui jätta investeeringute kaitse kokkulepe Kanadaga sõlmitavast leppest välja, siis on seda raske sisse panna ka nendesse lepingutesse, kus seda just Euroopa ettevõtjatel vaja on, kasvõi näiteks Hiina.

ELi kaubanduslepingud

Oluline on ka mainida, et võimalus Euroopa Liidu kaubanduslepinguid ühiselt läbi rääkida tekkis alles peale Lissaboni lepingut, kus leiti, et kui meil on Euroopa Liidu ühtne turg, siis on ka mõistlik, et me räägime kolmandate riikidega kauplemise tingimused ühtselt läbi – mis tingimustel kolmandate riikide ettevõtjad meie turule kauplema pääsevad ja kuidas meie ettevõtjad saavad tegutseda mujal.

Enne läbirääkimisi annavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile mandaadi, et mida üldse võib läbi rääkida. Näiteks, kui ühiselt otsustakse, et räägime küll kaupadest, aga mitte teenustest, siis sellise mandaadiga läheb Komisjoni esindaja läbirääkimiste laua taha. Ükski neist riikidest või ka piirkondadest, kes hetkel CETA vastu on, ei ole oma muresid enne läbirääkimiste alustamist väljendanud. Ka läbirääkimiste keskel oli võimalik vetostada, mida liikmesriigid ei ole teinud. Kindlasti ei ole liikmesriikides piisavalt seletatud lepingu olemust ja sisu, ega ilmselt mitte ka arutletud selle üle, mida see ühele või teisele sektorile kaasa toob. Kergem on alati Brüsselit ebamugavates asjades süüdistada, kui ise vastutust võtta.

CETA jõustumiseks on vaja, et kõik liikmesriigid selle ratifitseeriks, sinna alla kuulub 38 riiklikku ja kohalikku valitsust. Hetkel ainsana vastu Valloonia, kes ei anna oma nõusolekut Belgia föderaalvalitsusele CETA ratifitseerimiseks. Nende põhiseadus aga nõuab seda. Põhimõtteliselt on Euroopa Liidu Nõukogul kokkuleppe jaoks vaja ainult kvalifitseeritud häälteenamust, aga kombeks on siiski saavutada üksmeel, sest alla peavad lõpuks kirjutama kõik liikmesriigid.

Miks CETA on nii oluline?

Esiteks selle pärast, et see on omamoodi lakmuspaber EL-le. Kui EL ei suuda tulemuseni jõuda sellise turvalise riigiga nagu Kanada, kuidas kujutatakse ette, et saavutatakse midagi Hiina, Jaapani või USA-ga? Ega maailm sellest seisma ei jää. Lihtsalt edaspidi tehakse kokkuleppeid ilma meieta ja see tähendab kaotust meie majandusele. Teiseks, kui kokkulepet ei tule, siis meie ettevõtjatele võimalusi Kanada turul sellisel kujul ka ei teki. Kolmandaks seab see kahtluse alla Euroopa Liidu toimimise, sest kui ei suudeta ühiselt tegutseda küsimuses, kus Euroopa on saanud väga hea kokkulepe, siis pole lootust, et ühtsus säilitatakse keerulisemates küsimustes.

Muide, samal ajal on käimas ka läbirääkimised Jaapaniga, mis on teatavasti palju suurema majandusega riik kui Kanada ja millele võiks olla palju rohkem ette heita (nagu näiteks surmanuhtlus, mida Euroopa taunib, toksiline sushi jms), kuid ometi pole kuulnud piuksatustki, et selle kokkuleppega oleks midagi valesti.

On palju mittetulundusühinguid, kes CETA (või ka teiste kaubanduslepingute nagu TTIP) kohta arvamust avaldavad ja on väga häälekad oma protestides. Aga siin tuleb silmas pidada paari asja: esiteks, millegi vastu on alati lihtsam olla kui millegi poolt. Teiseks esindavad need MTÜd reeglina mingit kitsast huvi, samas kui otsustajad peavad ära kuulama kõik osapooled ja püüdma leida  tasakaalu kõikide huvide (ettevõtjad, töötajad, keskkonnakaitsjad jne) vahel. Kolmandaks, kui  selgub, et mingit väikest gruppi kasutades on võimalik kogu Euroopa kaubandusleppe sõlmimine blokeerida, siis on see suurepärane võimalus kasvõi näiteks Putinile, kes Euroopat seeläbi nii lõhestada kui ka teiste silmis vähendada püüab.

Kõige selle valguses on mul hea meel, et Eesti valitsus on näidanud üles head tahet Euroopale antud mandaati järgida ning see kokkulepe allkirjastada.

Palju on otsustajatele etteheidetud kommunikatsiooni puudulikkust, siis on tehtud ka palju, et teemat inimestele lähemale tuua. Kindlasti saaks asju paremini, aga seda teemat atraktiivse ja lihtsana hoida on keeruline. Positiivse algatuse näiteks on Euroopa Komisjon loonud lehe, kust saab vaadata, kui sõltuv selle riigi majandus kaubandusest on: http://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/trade-and-jobs/estonia_en.htm

Lisaks leiab kasulikku infot järgmistelt lehtedelt:

http://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/ceta/

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/july/tradoc_154775.pdf

http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/in-focus/exporters-stories/#p=filter-partners-Canada&c=*

http://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/trade-and-jobs/#estonia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *