Suunanäitaja uutele Riigikogu liikmetele

Uudistest on näha, et ka nendel Riigikogu valimistel kandideerib terve rida ühiskonnas tuntud tublisid inimesi, kes ilmselt osutuvad ka valituks. Iga ametiga kaasnevad käitumisreeglid on erinevad, siis on hea, kui ees on mingid kirjapandud tavad, millest uues tegevuses lähtuda. Seetõttu on positiivne, et Riigikogu plaanib Riigikogu liikme hea tava vastu võtta veel enne selle ametiaja lõppu, et uuetele tulijatele oleks võimalik tavasid juba tutvustada.

Politiika professionaliseerub järjest enam ja vaadates teiste riikide praktikat, siis erinevate parlamentide eetikakoodeksite järele on vajadus tekkinud alles hiljaaegu. Näiteks Euroopa Parlament võttis oma eetikakoodeksi vastu alles 2012. aastal. Regulatsiooni kese on huvide konflikti vältimine, sest parlamendiliikmetel on erinevad huvid lähtuvalt nende erinevatest rollidest. Kui parlamendi liige on näiteks olnud Saksa autotööstuse esindaja, siis kuidas vältida olukorda, et ta parlamendis edasi Saksa autotööstuse asja ei ajaks, vaid püüaks silmas pidada Euroopa Liidu huve?

Eetiliselt kaheldavaid tegusid võib toime panna tahtlikult, aga ka teadmatusest. Euroopa Parlamendis on lisaks eetikakoodeksile abiks ka nõuandev kogu, kes tegeleb parlamendiliikmete nõustamisega erinevates situatsioonides. Samuti lahendab kogu ühtlasi ka parlamendiliikmete peale esitatud kaebusi ning teeb selles osas ettepaneku parlamendi presidendile. Riigikogu eetikakoodeksi esialgses versioonis oli samuti sees nõuandev kogu, mis oleks koosnenud kõige suurema kogemusega parlamendiliikmetest. Kui riigikogulaste hirm on olnud, et tegemist on eelkõige nö karistava ja näppu viibutava organiga, siis Euroopa Parlamendi praktika näitab sootuks muud. Esimesel tegevusaastal peale eetikakoodeksi vastuvõtmist vastas nõuandev kogu 50-le küsimusele, mis olid seotud parlamendiliikme tegevusega ja vaid ühel juhul arutas väidetavat rikkumist. Kuivõrd nõuandvale kogule jookseb kätte ka informatsioon eetikakoodeksi rakendamise kitsaskohtadest, siis on loogiline, et see kogu tegi ka ridamisi ettepanekuid, kuidas koodeksit täiendada.

Kuivõrd eesmärk on rikkumiste ja arusaamatuste ärahoidmine, siis on oluline, et parlamendiliikmed saaksid piiripealseid küsimusi esitada anonüümselt ja täielikus usalduses. Nii ei kajasta nõuandva kogu aastased raportid küsimusi ega küsijaid äratuntaval moel.

Samuti ei mainita rikkumiste kajastamisel konkreetselt nimesid, aga kuna rikkumistele tähelepanu juhtimine saab sageli alguse meediast, siis on selge, et nende lahendamine ei jää varjatuks. Nõuandva kogu soovituse põhjal teeb lõpliku otsuse parlamendi president, kes kuulutab selle otsuse ka plenaaristungil maha.

Kuulsatest kaasustest mainiksin eelkõige kahte. Esimene puudutab üheksat saadikut, kes käisid Aserbaidžaanis vaatlemas presidendi valimisi sealse valitava presidendi kulul, kuigi Euroopa parlament saatis oma vaatlusmissiooni. See seadis kahtluse alla nende objektiivsuse ja erapooletuse. Nagu teame, tegevus ei pea mitte ainult olema aus, vaid ka näima seda. Kuigi rikkumised olid tõsised, siis jäid saadikud karistamata proosalisel põhjusel, uued valimised hakkasid kätte jõudma ja parlamendi president ei soovinud enne ametiaja lõppu enam ebamugava küsimusega tegeleda.

Teine kaasus, mille tunnistajaks ka ise olin, puudutas Poola saadikut Janusz Korwin MIkke’t, kes sel suvisel Euroopa Parlamendi plenaaristungil noorte tööpuuduse arutelul nimetas töötuid 21. sajandi neegriteks. Sellest tõusis suur pahameel ja nõuandev kogu leidis, et rassistlikud märkused ei ole Euroopa parlamendis kohased ning tegi ettepaneku saadikule vabandada. Kuivõrd saadik sellega ei nõustunud, siis parlamendi president tegi otsuse jätta ta karistuseks kümneks päevaks ilma päevarahadest.

Kui neid kahte kaasust võrrelda, siis kindlasti on huvide segamini ajamine hullem rikkumine võimu legitiimsuse seisukohast, kui seda on ebakohane keelekasutus. Ometi sai just ebakohane keelekasutus karistatud ja huvide konfliktis olnud saadikud pääsesid karistusest sobivate asjaolude kokkulangemisel. Samas näitab Euroopa parlamendi praktika, et hirmudel eetikakoodeksi kasutamise osas üksnes karistamiseks ei ole alust, vaid dokumendil on eelkõige suunanäitav ja nõuandval kogul peamiselt abistav ülesanne hoidmaks saadikuid õigel teel.

Üks kolleeg rääkis olukorrast, kus ta palus nõuandva kogu abi. Nimelt on ta kaubamärkide regulatsiooni raportöör. Nii pea, kui ta raportööriks nimetati, hakkasid talle saabuma erinevatelt luksuskaubamärkide omajatelt pisikesed kingitused. Näiteks käekott, mis tema hinnangul ei olnud küll kallis, kuid siiski tekkis tal kahtlus, kas ta võib selle kingtuse vastu võtta. On ju tehtud psühholoogilisi uuringuid, et isegi pisikeste kingituste saamisel, inimene hakkab käituma justkui ta oleks tänuvõlglane. Ta saatiski kingituse nõuandvale kogule küsimusega, mis ta peaks tegema.

Eestis käis meediast läbi juhtum, kus Riigikogu liikmed said tänu oma ametipositsioonile soodsamalt Volvosid soetada. Kui oleks olnud nõuandev kogu, siis oleks saanud enne soodustuse kasutamist, nõu küsida. Ja kui nõuandev kogu poleks näinud sellises tegevuses midagi taunitavat, siis oleks ka Riigikogu liikmetel end meedia rünnakute eest lihtsam kaitsta olnud.

Mul on kahju, et Riigikogu on eetikakoodeksis loobunud nõuandvast kogust ja ka vastavate volituste andmisest korruptsioonivastase võitluse komisjonile, sest sellest oleks abi olnud just uutele liikmetele. Aga kokkuvõttes, on hea, et arutelud Riigikogu eetikakoodeksi üle on läinud sisuliseks ja Riigikogu selle vastuvõtmiseni ilmselt lähiajal jõuab. Kui esilagsed põhimõtted paigas, saab seda vastavalt vajadusele jooksvalt täiendada. Nagu on tehtud ka Euroopa Parlamendis.

(avaldatud ajalehes Postimees 11.12.2014)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *