Minu esimene raport

fraktsioon
Olen valmis saanud oma esimese raportiga Euroopa Parlamendis, see puudutab Euroopa konkurentsipoliitikat. Ilmselt enamus inimesi ei kujuta ette, mida see “raportöör” üldse tähendab. Ka mina ei kujutanud ette. Aga valgustamaks Euroopa Parlamendi töö tagamaid, siis seletan lühidalt lahti. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Nõukogu tuleb mõne poliitikadokumendi või algatusega, siis määratakse Euroopa Parlamendi poolt sellele üks parlamendiliige, kes kogu suhtluse ja dokumendi lõpliku versiooni ja muudatusettepanekute eest vastutab. Tema ongi raportöör. Lisaks määravad kõik teised poliitilised grupid ehk fraktsioonid oma variraportöörid, kes siis kritiseerivad, kommenteerivad ja täiendavad raportööri tööd. Raportööri ülesanne on ka pidada ja juhtida trilooge. Need on kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa parlamendi vahel. Sisuliselt on see üks suhteliselt keeruline kompromsside otsimine, kus kõige pealt tuleb leida kompromiss parlamendi erinevate gruppide vahel ja seejärel kõigile sobiv lahendus liikmesriikide esinduse (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Komisjoni vahel.

Raportööriks saada ei ole sugugi lihtne, sest see on parlamendiliikme võimalus protsessi väga otseselt mõjutada ja seeläbi oma mõjukust kasvatada. Raportite jagamisel on erinevatel komisjonidel erinev punktide süsteem, kus võetakse arvesse nii fraktsiooni suurust, kui ka varasemaid raporteid. Osad süsteemid on väga suurte fraktsioonide kesksed, mis tähendab, et väiksematel fraktsioonidel on peaaegu võimatu mõnda raportit saada. Aga näiteks transpordikomisjonis on omamoodi oksjonisüsteem: fraktsioon võib pakkuda raporti eest rohkem punkte, kui see regulatsioon on üks tema priortieete ja ta kindlasti tahaks olla selle teema vedaja.

Kui fraktsioon on raporti saanud, siis otsustatakse raportöör selle fraktsiooni antud komisjoni koosolekul ehk siis meie puhul osalevad selles otsustamises kõik antud komsjoni ALDE liikmed (siin pole vahet kas asendusliige või päris liige). Võib-olla on teistel fraktsioonidel teisiti, aga räägin ainult oma kogemuse põhjal. Eelnevalt küsitakse liikmete soove ja kui need kattuvad, siis fraktsiooni koordinaator otsustab, kuid üldiselt püütakse leida kompromiss. Eelistatakse neid, kes on aktiivsed, st võtavad koosolekutest osa ja teevad muudatusettepanekuid. Ja paraku on ka nii, et kuigi Euroopa Parlamendis peaks saama töötada kõigis 24-s keeles, siis raportöörina pead sa siiski valdama mõnda suurt keelt, muidu on dokumentidega õigeaegselt töötamine ja variraportööridega suhtlemine keeruline.

Minu esimene raport on minu ekspertiisile sobivalt konkurentsipoliitika kohta. Kuna keskenduda saab ainult oma komisjoni kompetentsidele, siis olen teemadena üles tõstnud peamiselt digitaalse turu toimimise ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorra.

Praegusel hetkel on Euroopa digitaalsel ühisturul konkurents nõrk, mis ei aita kaasa Euroopa ja ka Euroopa Liidu üleilmsele konkurentsile. See tähendab, et töökohtade loomine ja majanduskasv on aeglane või olematu. Olukorra parandamiseks tuleks Euroopa Liidul vähendada seadusandlikku killustatust ja ka erinevaid piiranguid liikmesriikide vahel.

Oluline on luua tugev konkurents, mis näiteks aitaks vähendada suurte otsingusüsteemide ja suurettevõtete monopoli. Internet peab olema neutraalne, st internetis ei tohiks olla piiranguid ettevõtetele müügiks üle piiride ja samuti tarbijatele riikidevahelisteks ostudeks. Paraku see hetkel nii ei ole, piiratakse turge, näiteks ei müüda tooteid teatud riikide residentitele või suunatakse teise ettevõtja juurde. Ettevõtlus internetis on väga kiirelt kasvav, seetõttu on oluline, et kõigile on tagatud võrdsed võimalused.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtetele on vajalik aus konkurents. Paljudel juhtudel on ligipääs avalikele hangetele piiratud, sest suured üleeuroopalised hanked eelistavad suuri ettevõtteid. Tulles Eestist on oluline silmas pidada, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oleksid paremad võimalused tagatud, sest need on majanduse mootoriks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

Lisaks on väga oluline kaasa aidata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õigus
abi kättesaadavusele kui nende tegevust on kahjustanud ebõige konkurents. Siin tuleb mõelda just kahjude hüvitamise juhtude lihtsustamisele, sest kui hagemine on liiga keeruline ja aeganõudev, jäetakse see lihtsalt tegemata. See aga omakorda soodustab rikkujate kindlust, et nende hõlma keegi ei hakka ja seetõttu ei oma ka preventiivset mõju rikkumiste ärahoidmisele.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *