Naiste väärtus

Apr 13, 2013, autor Kaja

Esmaspäeval suri Margaret Thatcher, keda tagantjärele iseloomustatkse kui Suurbritannia parimat rahuaaegset peaministrit. Ometi 1970. aasta suvel kui Thatcher sai esmakordselt valitsuse ministriks, vastas ta ajakirjaniku küsimuse peale, kas ta unistab ka peaministriks saamisest: “No. There will not be a woman prime minister in my lifetime – the male population is too prejudiced.”

Kuidas on lood Eestiga?

Kui ilmus kurikuulus Harta, siis selle koostajate hulka oli võetud ainult üks naine – Marju Lauristin.

President korraldas eelmise aasta lõpus kärajad teemal „Millist Eestit me jõuame pidada“. Kõikides paneelides ja lava peal arutajate hulgas polnud mitte ühtegi naist. Mitte ükski naine ei kvalifitseerunud rääkima teemal, millist Eestit me jõuame pidada. Samas olid publiku hulgas sellised lugupeetud naised nagu Mall Hellam, Margit Sutrop, Signe Kivi, Marika Valk, Imbi Paju, Iivi Anna Masso jpt.

Aprilli alguses toimus loomeliitude pleenumi aastapäeva koosolek, kus Mari Liis Lill pidas meeldejääva kõne. Mehed tõstsid kohe üles teema, et kes talle selle kõne tegelikult kirjutas (naine pole selleks ju ometi võimeline!).

Isiklikust kogemusest võitlen pidevalt sellega, et keegi ütleb, et minu sõnavõtud, artiklid ja mõtted on pigem minu isa või mehe omad. Arvestades kõikide asjaosaliste tihedaid ajagraafikuid, peavad nad küll olema imeinimesed.

Need on ainult mõned näited, kuid paraku võib neid tuua veel palju.

Kui ma tulin poliitikasse, siis mitmed meespoliitikud ütlesid, et tee, mis sa teed, aga ära sa ainult nende naiste teemadega tegelema hakka. Ma isegi sel hetkel ei mõelnud, mis need naiste teemad on, aga kui juba mitu meest mulle nii ütles, jäi see kõrvus kõlama. Olles poliitikas, tundub mulle, et meie ühiskonna probleem on just nimelt selles, et keegi nende naiste teemadega ei tegele või ei tegele õige nurga alt.

Kui me mõtleme, mis on meie ühiskonnas kõige suuremateks muredeks, siis jõuame peagi sinna, et need on madal sündivus ja suur väljaränne. Jah, ka vananev rahvastik on probleem, aga see on suurem probleem siis, kui sündivus on madal. Kõik laste heaoluga seotud teemad on probleemiks või isegi kui nad ei ole probleemiks, siis on need teemad, millega tuleb tegeleda, et need probleemiks ei saaks.

Seoses Postimehe arvamusliidrite lõuna teemaga „Kas eestlus on elujõuline“ korraldas PM oma lugejate hulgas küsitluse teemal, kes või mis ohustab eestlust kõige enam? 6061 vastaja hulgast (mis on päris suur valim) 49,9% vastas, et vähene sündide arv. Teisel kohal 28,7% oli eestlaste väljaränne.

Sündivuse osas ei tule vist kellelegi üllatusena, et kui naised otsustavad mitte sünnitada, siis lapsi lihtsalt ei sünni.  Väljarände puhul ilmnes, et välja rändavad eelkõige noored naised. Statistikaameti andmetel on Eestist lahkunud naiste arv viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, seitsme aastaga on lahkunud 4661 mehe kõrval 10777 naist. Võrreldes 2007.aastaga on Eestis 15-19 aastaseid naisi jäänud 33% vähemaks ja võrreldes 2010. aastaga on arv langenud 10%.

Rein Taagepera kirjutas, et me ei saa küll täpselt ennustada laste arvu, aga me saame üsna täpselt ennustada noorte naiste arvu, kes üldse võiksid lapsi sünnitada. Kui noored naised lähevad riigist ära, siis sünnivad ka lapsed mujale.

Osalesin ühes saates, mis pidi rääkima madalast sündivusest ja seal väitis Hardo Aasmäe, et Eesti naised on oma soorollis ebaõnnestunud kuna meil sünnib vähe lapsi. Kui see oleks ühe mehe väide, siis võiks seda naljana vaadata, paraku on see aga üsna laialt levinud seisukoht.

Andrei Hvostov rääkis laste valmisõiguse ideed Riigikogu ees kaitstes, et turumajanduses võib lapse saanud naist võrrelda desertööriga, sest ta astub töötajate armeest välja ja temast saab rahvusliku kogutoodangusse panustaja asemel mingiks perioodiks abivajaja, kes toob siia ilmale veel ühe abivajaja. Mõneks ajaks. Teistele koormaks olemise tunne ei ole hea.

Eestis on vanemahüvitise näol emadele loodud erakordselt hea võimalus jääda lapsega pooleteiseks aastaks koju.  See loob turvatunde, et lapse saamisel ei pea ema tundma märkimisväärset langust oma senises elukvaliteedis. Samas paneb see tööandjad lastega naisi või potentsiaalseid emasid mitte armastama. Ka ühiskondlik suhtumine on kahepalgeline – kui küsimus puudutab enda lapsi, siis ema olgu pigem kodus, kui aga kellegi teise (töötaja) lapsi, siis tulgu tööle tagasi. Isiklikust kogemusest: kui tuli välja, et ootan last, siis kirjutas üks naisteajakiri (sic!), et petan valijaid kuna saan lapse. Eks see peegeldab samuti ühiskondlikku suhtumist.

Teisalt on terve rida naisi, kes ei taha lapsega kolme aastat kodus olla või tahaksid tööle naasta ka enne vanemahüvitise perioodi lõppemist. Kui võtta statistika, siis kõrgharitud naiste osakaal ühiskonnas on 37,3%, samas kui kõrgharitud meeste osakaal on 21,5 %. Üsna paljud neist kõrgharitud naistest soovivad kvalifikatsiooni hoida ja vähemalt mingis mahus tööd teha.  Aga siin tulevad mängu teised küsimused – kuidas on korraldatud lastehoid, kas emal on võimalik töötada osaajaga, et pereelu ja tööd ühildada. Paraku kiputakse emalt eeldama samas mahus töötamist, kui enne lapsega koju jäämist. See pole aga võimalik ilma, et keegi (loe:laps) kannataks.

Sooline palgalõhe on probleem, mis paneb naised end halvasti tundma. Miks peaksid naised leppima sellega, et neile makstakse väiksemat palka, kui meeskolleegidele? Miks ei peaks nad tahtma liikuda sinna, kus neid hinnatakse samaväärselt? Kui naised ütlevad, et me tunneme end halvasti, sest töökohustused pole võrdselt jaotunud, meilt nõutakse nii sünnitamist, laste kasvatamist kui ka tööl võrdselt rabamist, me ei ole rahul suure palgalõhega, siis ei ole olukorra lahendus tõdemus: probleemi tegelikult ei ole. Kõik on hästi ja see on puudulik statistika. Punkt.

Tasub märkida, et kuivõrd lapsed on meie ühiskonnas ikkagi peamiselt naiste mure ja rõõm, siis kannatavad palgalõhe tõttu eelkõige lapsed. Palju on üksikvanemaid, kes paraku on jällegi peamiselt naised. Üksikvanema kodulehel avaldatud info kohaselt oli 2011.a. seisuga on 17,8 % kõikidest lastega peredest üksikvanemaga pered (29704). Loogiliselt, kui pooled abieludest lahutatakse, lahutatakse ka umbes pooled vabaabieludest sellest lähtuvalt umbes 7000 last (igal aastal) jäävad üksikvanemaga peresse ja umbes 34% neist lastest võib sattuda vaesusriski. Eesti Statistika kvartalikirjas 2/2011 toodi välja, et Euroopa Liidu 200 miljonist leibkonnast moodustasid 2009. aastal üksikemad 3,7% ja üksikisad 0,5%. Eestis oli selliste leibkondade osatähtsus kaks korda kõrgem, üksikemade osas koguni kõrgeim EL-is — 7,0%.

Meie tulevastele põlvedele annavad suures plaanis väärtushinnanguid edasi emad ja õpetajad, kes on valdavas enamuses naised. Kui emad on kibestunud, siis kannatavad lapsed. Kui õpetajad on kibestunud, siis peegeldavad nad seda tagasi õpilastele, sealhulgas poistele, kes omakorda ei õpi naisi austama ja nendega arvestama.

Riigi tasandil näen, et naiste vähesus otsustustasandil mõjutab otseselt laste ja naiste käekäiku. Nende hääl pole lihtsalt kuuldav. Naised ei ole kuidagi paremad poliitikud, kui mehed. Nad ei ole targemad, aga nad esindavad teistsugust vaadet, sest neil on teistsugune elukogemus, kui meestel. Mõlemat on vaja. Kui naisi on meie ühiskonnas 53,9%, siis ei ole normaalne, et otsustustasandil on neid vähem kui 20%.

Mida siis teha, et naisi rohkem väärtustataks ja arvesse võetaks?

1)      Sügisel on kohalikud valimised. Julgustaksin kõigil naistel valimistel aktiivselt osalema nii kandidaatidena kui ka valijatena. Parafraseerides Edmund Burke’i kuulsat ütlust (in order for evil to flourish good men need to do nothing): valed otsused sünnivad, kui head inimesed ei tee midagi. Naised peavad rohkem kaasa lööma ja sõna sekka ütlema.

2)      Naised peavad tajuma oma väärtust. Nagu eelpool kirjeldatud on naiste käes eestluse elujõud ja püsimajäämine. Eesti ühiskond vajab naiste tasakaalukust ja empaatiat.

3)      Naised peaksid hindama teiste naiste panust ja tegema koostööd. Palgalõhe vähendamine on sisuliselt ka naiste endi kätes, sest personalijuhid on enamasti naised. Emad peaksid õpetama oma poegadele naisi hindama ja austusväärselt kohtlema.

Vastus küsimusele, kas meie ühiskonnas väärtustatakse naisi ja kasutatakse ära naiste potentsiaali, on kindlasti individuaalne, aga paljude faktide ja väljaütlemiste valguses ütleksin pigem, et mitte  piisavalt. Kohati tundub, et naisi ei ole meil olemas või ei panda neid tähele või ei arvestata nende arvamusega. Naised on olulised eestluse kestmiseks. Kui soovime, et Eesti püsiks, tuleb neid tuleb tähele panna ja kuulata, mis neil öelda on.

(Avaldatud Postimehes 12.04.2013)

  1. Tõesti kahju, et Eesti on väga tugeva arengupeetusega riik, kus valitseb ikka veel ristisõdijate tulekust alguse saanud fallokraatia ja riigijuhtidel on moslemi külavanematele omane maailmapilt.

  2. Lugupeetud Kaja!Lugedes teie arvamusi, siis väidan, et olen naine ja pole mingusuguseid alavääristavaid komplekse tundnud, et mehed mind alahindaks.See sõltub ikka kõigepealt enda mõtlemisest.Jutt oli palgalõhedest.Suurimad palgalõhed Eesti riigis on ju väga vajaliku lihttöölise ja poliitiku vahel.Rahvale läheb väga vaja lasteaiakasvatajat, meditsiinitöötajat, päästeametitöötajat, aga poliitikud mõnitavad neid meeletult makstes neile kümneid korda vähem palka, kui oma pangaarvele kahmivad.Lasteaia kasvataja saab riigilt töölkäimise kulud ja veel pisut peale, kui samas näiteks riigikogulane saab veel igasugused esinduskulud, autokorvamised jne.Isiklikult aitan mitmeid alaplgalisi, kes teevad oma tööle õhtuti käsitööd, et endale näiteks hambad suhu saada või lapsele paremad jalanõud saada jne.
    Kui eesti poliitikud ülehindavad rahaga iseenda viimasel ajal veel küllaltki rumala tegutsemise ja jaotavad riigi raha väga ebamõistlikult, pole tavalise töö tegijal muud võimalustiki kui välismaale minna ja lapsed muretsemata jätta.Ega kõk ei mahu “poliitikasse”, et rahaliselt hästi toime tulla.
    Ega tüüpiline eesti mees alahindagi naist, vaid tal on kompleks, et järsku ei saa hakkama oma pere ülalpidamisega, kui on lihtne, aus, palgatöötegija, kellest on puuduski kodumaal.Miinimumpalk EL reeglite järgi peaks olema 512.- eurot.Lugesin sellest hiljuti ja imestasin eesti poliitikute käitumise üle?
    Lugupidamisega Aira Oja

    • Teie arvamus on mõneti vastuoluline. Ühelt poolt ütlete, et naisi ei alahinnata, aga teisalt ütlete, et õpetajad, kes on peamiselt naised, on alamakstud. See justkui kinnitaks kõike seda, mida ma kirjutasin. Mis puudutab riigikogu liikmete palku, siis paljuski on avalikkuse soovid siin vastuolulised: ühelt poolt soovitakse, et esinduskogu liikmed oleksid esinduslikud, teiselt poolt aga et neil poleks mingit legaalset sissetulekut. Kõike ju korraga ei saa. Isegi kui Riigikogu liikmed töötaksid palgata, siis ei saaks sellest rahast katta kõikide teiste palku.

  3. Kaja, ma räägin palkade kohutavalt suurest vahest.Ka Soomes pole nii suuri palkade vahesid.Sellepärast peaks ka õpetaja saama elamisväärset palka, et sellele alale tuleks ka peret üleval pidav isa.Mis puutub esinduslikkusesse, siis kas poliitik tõesti peab saama kasutada luksusautosid ja kallimai riideid.Siis, kulla sõber, on väärtushinnangud ja esinduslikkuse mõiste väga viltu, eriti olukorras, kus riik on nii vaene ja maksab lastetoetust ainult 19.- eurot.Arukus oleks ehk esimesi esinduslikkuse märke!Ei pea riigikogu töötajad palgata töötama vaid palkade vahed ja kulud riigikogus on ju üüratud.Kaja, rahvas lähebki ju niiviisi ära ja varimajandus ja kuritegevus kasvavad, kui enamus riigi rahast läheb Riigikogu hüveks.Mul pole midagi Teie vastu ja Teie isa mainimine siin on pigem hetkel negatiivne fakt kahjuks.Olge ikka enesekindel ja püriks ehk demokraatliku riigi poole.Jõudu ja ise aitan ka kaasa!

  4. Maris Sarmulin

    Mina olen naine, kes tuleb toime, palgavahet meestega ei tunne, lapsed on üles kasvatatud. Naise positsioon ühiskonnas sõltub 100% temast endast, hoolimata kõikidest statistilistest faktidest, mis siin artiklis olid välja toodud. Kvoote ei saa peale suruda, naised peavad ise tahtma võimupositsioone haarata, edukad olla. See ajendaski mind sõna võtma, lugupeetud Kaja. Teil on kõik võimalused olla naistele positiivseks eeskujuks, näidata, nii nagu Margaret Thatcher, et kõik on võimalik. Naiste väärtus on üüratu ja ma ei tea tegelikult meest, kes sellele vastu vaidleks. Küsimus on enesekehtestamises ja sellega tõepoolest ei saa kõik naised hakkama. Lihtsalt selle asemel, et kritiseerida, võiks kanda avalikkuse ees positiivset sõnumit, olla eeskujuks ja toeks kõikidele nendele naistele, kes ei usu endasse vms. Sest minusuguse ja ka mõne teise naise jaoks on taoline kriitika, et mitte öelda vingumine, arusaamatu. Vaadake ringi, kui palju on meil naiste poolt veetavaid algatusi, seltse, organisatsioone, kes reaalselt haaravadki positsioone ja teevadki midagi ära. Ka Teil, Kaja, on see võimalus olemas ja ma soovin Teile edu ja tarkust võimukoridorides naisi esindades ja palun, palun edastage oma sõnumeid positiivsemas võtmes, sellest oleks naistele palju rohkem kasu.

    • Teie arvamus illustreerib kenasti fakti, et sõnades me anname edasi ainult 8 % informatsioonist. Ehk siis inimene loeb sõnu läbi oma prisma, mistõttu see, kuidas kirjutaja neid mõelnud on, ei pruugi täielikult kattuda. Ma proovisingi naistesse süstida usku, et nad võiksid rohkem kaasa rääkida ja sõna võtta. Ma ju ei toeta kvoote ega räägi eeliste tegemisest, vaid ma kutsun naisi üles kandideerima, et nende häält oleks rohkem kuulda. Mis saaks veel olla positiivne programm? Rõõm kuulda, et teil ei ole probleeme. Ka mina olen kenasti kahes advokaadibüroos ennast partneriks töötanud ja teeninud reeglina rohkem kui mehed, aga milles näen hetkel probleemi on naiste vähesus riigi otsuste tegemise tasandil. Üks välismaalane ütles väljastpoolt vaadates, et Eesti naiste probleem poliitikas kaasa löömisel on selles, et neil puuduvad eeskujud. Eeskujusid ei saagi ju tekkida, kui naised poliitikas rohkem kaasa ei löö. Alustada saab kohalikest valimistest.

    • Maris Sarmulin

      Oleme ühel meelel selles, et naisi peab innustama, nii sõnade kui tegudega. Miks neid poliitikas nii vähe on? Selleks on vaja ikkagi naiste tahet ja ambitsioone. Üleskutse korras see ei ju õnnestu. Perede kõrvalt on see keeruline ja minu lugupidamine Teile, et olete sellega hakkama saanud. Te ise oletegi üks eeskuju ja väga hea selline, ja oleks kena kui vahel kuuleks Teilt – nii naised, nüüd sai midagi olulist tehtud! Selle asemel et rääkida sellest mida kõike ei ole. Minusugusele on selline suhtumine kindlasti mõjusam ja äkki ka mõnele teisele. See puudutaski, sest ka mulle meeldiks näha rohkem tegusaid ja arukaid naisi poliitikas, aga seda siis, kui nad seda ise tahavad.

  5. Teema millest on nämmutatud aastaid. Aga lahendused? Kus on lahendused?
    Ma ei vaidle, tõenäoliselt midagi ka tehakse. Siit alt on sinna üles üpris raske näha. Ja valikute tagamaid mida Teie olete sunnitud tegema adume me veelgi vähem.

    Aga saaks siis aru, et rahvas on nii vaene, et naised on valmis ka madalama palgaga tööle minema. Ja kui mõni pole kehitab tööanda õlgu: “JÄRGMINE!”
    Mõni noor on aeg ajalt pead tõstnud – et tema nii pisse palgaga ei liiguta. Siis kohe näpuga näitama, kust see loll välja kukkus!
    Ja tegelikult ongi ju keskmise tööandja suhtumine selline, et meestele makstakse rohkem, et nemad nii väikese raha eest ei tööta. NEIL ON JU PERE TOITA!

    Räägiks nüüd perest. Pole paha kui mehel oleks pere. Naine ja kuus last. Loogiline, et kuue lapse ema ei lähe tööle ja mees katab kõik.
    Aga näe, meil ei ole loogiline. Esiteks saavad vähesed mehed nii palju palka, et suurperet ülal pidada ja see tõttu on mingi hetk pereema sunnitud miinimumpalgaga tööle minema, et lisa teenida.

    Miks naised siis ikkagi ei jõua nendele aruteludele(kus räägitakse aga ei tegutseta)? Miks neid ei võeta justkui nad räägiksid omi sõnu ja mõtteid? Et iga eduka naise taga on alati üks toetav mees?
    Viimasele pole isegi mõtet tähelepanu pöörata. Vanasti oli iga eduka mehe taga toetav naine ka ja see oli normaalne.
    Me oma mõtetes elame multikultuurses futuristlikus ühiskonnas. Aga tegelikult oleme kinni mitte väga kauges minevikus kus soorollid olid selgelt määratletud. Kas see on siis halb või kehv või? Meile siiani ääretult omane.

    Et, aga kas Te seal selle olete ära otsustanud, kuidas ajada balanseeritult kahte teed?
    Ühte kus mees ja naine kaovad. On Inimesed kes on kõiges võrdsed.
    Teist, mis on konservatiivsem, kus mees toidabki oma naise ,kolm poega ja kuus tütart?
    Kõigi õnne nimel, loomulikult. Sest inimesed on erinevad ja tahavad erinevaid asju.

    • Lahendus saabki olla see, et naised mõistavad, et nad peavad poliitikas rohkem kaasa lööma. Hoides passiivset rolli jääb naiste hääl nõrgaks ja otsuste tegemise tasandil pole seda lihtsalt piisavalt selgelt kuulda. Ühiskonna tugevus seisnebki selles, kui on esidatud nii naised kes jäävad naisteks kui ka mehed, kes jäävad meesteks. Hetkel pole tasakaal paigas. Eks võti on naiste endi käes.

    • Lahendus ei saa olla see. et naised, kes tänini pole huvitatud olema poliitikas hakkaksid sellest aasta pärast rohkem huvituma.
      Lahendus saab olla ainult see, et naised valivad omale esindaja, olgu siis kasvõi meestest tulvil partei, kes nende mõtete ja maailmavaatega kokku sobib. Mõni inimene ehk rohkemgi, aga kuniks me kasutame nimekirju, siis saavad need inimesed harvem võimu ligi

      Hetkel meil on kaine mõistuse kriis, ja Teie seal üleval, ei adu olukorda mis valitseb siin all.

    • Muide, naised on tegelikult poliitilistes teemades isegi aktiivsemad – naised huvituvad poliitikast rohkem, rahvakoosolekutel osalejad on enamasti naised, samuti on naised aktiivsemad nö rohujuuretasandil poliitikas, aga kui läheb sõna sekka ütlemiseks, kandideerimiseks või valimiseks, leitakse, et mehed teavad paremini. See oli julgustamaks naisi, et nad ei pea mitte ainult seina ääres istuma, vaid nende arvamust on vaja ka kuulda.

      Avatud nimekirjade teema eelnõuna on meil ju põhiseaduskomisjonis arutlusel. Eks sellel ole samuti plussid ja miinused.

      Mis on Teie ettepanek, kuidas me saaksime seda olukorda paremini aduda?

    • Vastan Teie küsimusele hiljem.

    • Algul, kohe samal õhtul oli mul mõte. Otsustasin selle paremini läbi mõelda. Ja siis ma haigestusin(mis on täiesti mõtetu alamärkus, samas ma ei tea mitte kedagi kes jääks töötl koju vähemaga kui kopsupõletik, aga haigusega tööl käija on ka väga väsitav – kokkuvõtlikult eneseõigustus!)
      Tänaseks olen oma uhketelt selgitustelt jõudnud selleni, et Te loete need läbi, või loeb Teie assistent. Vahet pole. Need sõnad kujunevad isiklikuks tühjaksrääkimiseks ja siis on mul natukene aega hea olla.

      Seepärast vastan teile täiesti banaalselt – Iga kord, kui Te näete enda ees mingit eelnõud, mõelge kas see on kasulik EESTIMAA RAHVALE või on tegemist hästi kinni makstud nõudmisega millest saavad kasu valitud.

      Teie isiklikult ei saa midagi teha.Teiegi olete oma partei ja selle programmi ori. Huntidega ulutakse ikka ühtemoodi. Pärast veel mingi umbusaldusjama kui väga oma asja ajada – no kellele seda veel vaja!

      Ma siin mõtlesin ka selle naiste poliitika üle. Naised, oma rohujuure poliitikat tehes ei anna endale aru, et nad teevad poliitikat. :)

    • Riigikogu liikmetel ei ole assistente, seega loen ise kõik läbi ja kirjutan ka ise. Ma usun, et enamus riigikogu liikmeid lähtubki sellest printsiibist, et eelnõu peaks Eestimaa rahva elu paremaks muutma. Aga eelnõud on ju väga erinevad ja see, et mingi asi on rahva huvides, vajab pikemat lahti seletamist. Näiteks, kui me reguleerime mingit ettevõtlussektorit, et seda soodustada, siis see on ju ka Eestimaa rahva hüvanguks, kui tekib juurde töökohti, mille pealt makstakse makse ja sellest omakorda saab tõsta näiteks õpetajate palku, mis siin teemaks on olnud. Ma ei saa nõus olla sellega, et riigikogu liikmed lihtsalt rõhuvad madalate palkade puhul väikesele vastutusele ja töörõõmule. Loomulikult mõistavad kõik, et palku tuleb tõsta ja on mitmeid sektoreid, mis on alamakstud, aga raha on paraku alati piiratud hulk ja tuleb tegeleda sellega, kuidas seda raha riigieelarvesse juurde tekitada, et oleks võimalik neid palku tõsta. Väga kurb on kuulata, et me midagi ei tee, kui päevast päeva püüame tegeleda kõikide nende küsimustega, mis aitaksid elu edasi. Mõneti on ehk kritiseerida lihtsam, kui ise midagi ära teha, seega pöördudes vanarahva tarkuse poole: kus viga näed laita, seal tule ja aita :).

    • Mõelge, palun, mispärast on selline arvamus levinud?
      Arvamus, et Te seal üleval teenite AINULT Brüsseli huve ja lömitate igal võimalusel Venemaa ees? Arvamus, et te ei tegele muuga kui oma positsiooni säilitamisega sest muul juhul jääte ilma heast sissetulekust ja saadiku mandaadist?

      Miks ma ei ole täna poliitikas? – Ma mõtlen sellele. Aga igal hommikul ärkan ma pool kuus et minna tööle, koju jõuan pool üheksa õhtul. Seda nimetatakse maalt linna tööl käimiseks. Peale seda on vaja koristada ja süüa teha. Kunagi poole öö aegu saab magama. Nädalavahetustel tegelen võimalust mööda aukohusega, mis tavaliselt tähendab seda, et mu nädalavahetused on veelgi tihedamad ja pikemad kui tööpäevad – Mis ajast see poliitika tuleb?

      Üks rehkendus kah alla
      See kuu sain palka natukene alla 300 euro(ma olin haige)
      Maha sellest arvestada igakuised sundkulud.
      -170
      -30
      -26
      -41
      -10
      Nii me elame, proua Kaja.

    • Brüsseli ees lömitamise osas olen kunagi kirjutanud sellise loo, mis on õige ka tänapäeval: http://kajakallas.wordpress.com/2011/07/15/euroopa-kasulaudu-kirjutame-me-ise/. Ehk siis – me oleme samuti Euroopa Liit nagu kõik teised ja me ise kirjutame neid käsulaudu. Kui palutakse inimestelt arvamust, siis nad seda arvamust ei avalda, kui alles on liiga hilja seda teha, st tulebki direktiiv, mida peab jälgima ja siis saab valitsust süüdistada. Venemaa suunal saame etteheiteid ju pigem sellepärast, et me ei lömita Venemaa ees ja tänu sellele meie ettevõtetel puudub Venemaa suunal äri tegemise võimalus. Aga loomulikult on palju arenguruumi, et muuta tegevust läbipaistvamaks ja inimeselähedasemaks. Kõige suurem probleem ongi viis, kuidas riik kodanikuga suhtleb. Tahaks, et riik oleks lahke ja lugupidav. Aga lahke ja lugupidav riik koosneb lahketest ja lugupidavatest inimestest.

      Selle avaldusega just sõpru ei võida, aga mina jäin paremast sissetulekust ilma sel hetkel, kui sain Riigikogu liikmeks. Tulin siia, sest tundus, et mul oleks riigile midagi tagasi anda. Ma saaksin ka panustada ühiskonnaelu paremaks muutmiseks.

      Ma arvan, et sellega, et Te võtate sõna ja peate blogi, Te juba panustate ju poliitikasse. Ehk siis kui poliitikat võtta kui vaidlust selle üle, milliste reeglite järgi me siin ühiskonnas elame, siis see on ju see sama, mis me siin praegu teeme.

  6. Kena terviklik mõttearendus. Leidsin ennastki tõdemas, et pole kordagi ühtegi naist valinud. Miks? Eneseanalüüsi koht ilmselt nii mulle kui erakondadele.

  7. Tere jälle!Imestan isegi, et Te pole mind sõbra nimekirjast kustutanud nagu Marko Pomerants, kes ei vastnud ka viienda kirja lähetamisel, miks on palkade vahed Eestis ebanormaalsed.Võrdlesin kõrgeima palga saajaid ehk Jumala palgaga ja Pomerants väljendaski ennast kui asendamatu ja korvamatu Pomerants;);)Kurtsid, Kaja, isa ja abikaasa mõju üle karjäärile?Kohatud kommentaarid?Ehk seegi iseloomustab korruptsiooniga harjunud eesti inimest …Ausalt öeldes oligi minu üks Eestist lahkumise põhjuseks 16 aastat tagasi korruptsioon ja ebakindlus…Soomes olles kaebasin esimestel aastatel tööandja ebaõiguse tõttu kohtusse ja seejärel alustasin ettevõtja karjääri;)Olen remontinud vanglad, võtnud tööle olude sunnil palgata jäänud eesti töölised ja nüüd müün käsitöötooteid turistidele kogu maailmast.Konkurendiks hiina “suveniiride” müüjad.;);)Sooprobleeme pole kunagi tundnud, minu arvates ei pea see tänapäeval olema poliitiliselt tähtis vaid psühholoogiline probleem.Pigem on probleemiks majandus, mis on muutunud poliitiliseks.See on kõige kurja juur.Eesti nõrk ametiühingu süsteem ja laste toetamine on esimesi õudusi minu kodumaal.

  8. Vabandan, aga kui loobuksite isa ja abikaasa materiaalsest hüvest ja oleksite lasteaiakasvataja, Kuidas Te siis seda probleemi tõstataksite?Tuli lihtsalt idee,,,Tööandjaga kohtuskäimise lõpetasin Soomes võiduga ja see oli väga huvitav kogemus.Eestis oleks kaotus kindel olnud;);)

    • Mis isa ja abikaasa materiaalsest hüvest ma loobuma pean? Ma olen iseseisev naine. Olen pikalt õppinud ja valinud selle elukutse, mille valisin. Teinud lisaks ülikooli eksamitele ka advokatuuri rasked eksamid. Töötanud end üles kahes advokaadibüroos kokku 14 aastat. Töötanud ilma puhkuseta ja ainult tulemuspalgaga (see tähendab, et teatud kuudel ei teeninud ka midagi ning võtsin arvete laekumise riski). Ma ei häbene seda ja arvan, et ka mul on õigus oma arvamusele. Jah, ma ei ole olnud sanitar ega ka lasteaiakasvataja, aga ma olen alati valmis muresid ära kuulama. Mul on hea sõbranna, kes on lasteaiakasvataja, seetõttu tean, et ühelt poolt on majanduslikult raske, aga teiselt poolt nii palju rõõmu, kui tema oma töös, mina ilmselt kunagi ei koge. Kuidas ma antud teemapüstituse juures seda näeksin, kui oleksin sanitar või lasteaiakasvataja, ei oska öelda, sest ma ei ole seda. Olen see, kes ma olen ja minu arvamused on kujunenud selle elu- ja töökogemuse baasilt, mis mul on.

  9. Kallis Kaja!Nagu näha, solvusid, aga see polnud minu eesmärk.Soovin olla südames Teie sõber, sest ma ei soovi olla poliitik.Ei soovi ka korruptsiooniliselt tutvust luua.Olen materiaalselt oma alkohoolikust isa poolt kindlustatud ja ise väga kõvasti ennast üles töötanud.Mind huvitab eesti ja soome käsitöö müük, sest hiina rämps ongi ju meie majanduse lämmatanud…Olen majndusliku kõrgharidusega ,FIE olnud Eestis ja Soomes…Kerge on õppida rikka vanema lapsena.Fakt.Olen liigagi iseseisev onud alates viieteistkümnendast eluaastast.Ma ei soovi kontoritööline olla, sest loodus on meid määranud ka füüsiliselt koormama, et ajutegevus tasakaalus oleks?Ma ütlesin, et võiksite olla sanitar, et kogeda selle ameti palga suurust.Palun ärge solvuge, sest on olemas väga tublisid sanitare, keda me vajame.Soovitangi panna ennast 400.- euro palga tingimustesse, et mõistaksite, et küsimus pole naises vaid eesti inimõigustes, saada elamisväärset palka.Võite mind nn.sõbra kontolt kustutada, ma ei keela;);)

    • Ma ei solvunud. Ma lihtsalt ei saa aru, mida Te täpselt soovite. Ma ju kinnitan samamoodi, et me vajame sanitare, õpetajaid, käsitöölisi, müüjaid. Ma ei vaidlusta, et selle palgaga toimetulek on raske. Antud teemapüstituse iva oli hoopis muus. Ma ütlesin, et naiste häält ei ole kuulda ja selle tõttu ühiskond kannatab. Muidugi on tööhõive ja palgaküsimused samuti aktuaalsed, aga kõike ühe arvamuslooga lahti ei kirjuta.

    • Pmst tahad Sa mingit poliitilist sõpsi enesele kes Sulle siin paremad kauplemistingimused looks? Ja samas kedagi süüdistada selles eest, et Eestis sellist äri ei suutnud alustada ja tööandjad ekspluateerisid? Pealegi on võõral leival ju pisarate maik. (Ma sain nii kogust sellest pikast jutust aru)

  10. Tere hommikust!Vabandan, ei hakka siin soome, saksa või vene keeles kirjutma, et ennast mõistetavaks teha.Minu selgituse eesmärk on , et lihtsa füüsilise töö tegija ja näiteks Teie palga vahe on ebanormaalselt suur.Alavääristate vajaliku töö, nagu näiteks lasteaiakasvataja, tegijat.Riigi rahad jagatakse poliitikute poolt ebanormaalselt ja tööandjad ei vastuta töötegija eest, sest seda ülevaltpoolt ei mõjutata.Sellepärast lähevadki ju inimesed minema.Antud teemas ütlesite, et õpetajad on enamuses naised.Soomes on ka mehed, sest palk on elamisväärne.Ka Soomest minnakse raha pärast mujale riikidesse tööle, aga Eesti läheb ju tühjaks.Ma ei tea, kas Haldjapiiga mulle kirjutas, aga mulle tundub imelik,kui inimesed varjunimedega esinevad?Olen oma tingimustega rahul, mis sest et talvel on turul üle kümne kraadi külma.Suhtlen inimestega kogu maailmast ja klientide kiitmised teevad südame soojaks.Raha sain näiteks eile Hiinast ja Koreastki;);)Võõras leib?Mu töö pole äri vaid ära elamise viis;)Soomes saab poliitikutega suhelda laatadel ja rahva elu normaalseks muutmine on minu kui kodaniku soov.Antud hetkel aitangi mitmeid alapalgalisi Eestis ja teeb muret ka laste olukord,Tean kuidas eestlased ehitajana või koristjana elavad Soomes kuue-kümnekesi korteris, et palgast midagi järele jääks.Kui poliitilist kasu endale saada sooviks, siis käsitöötegijal võiks nii Soomes kui ka Eestis väiksem käibemaks olla küll, kuna hiina rämps suretab kohalikku tootmist.Norra toetab käsitöölist.Tööandja peab ka seaduseid täitma töötegija suhtes.Antud hetkel ootame hr.Petersonilt Eestis vastust,aga juriidiline külg EL-s renditööjõu kasutamises absurdne.Minu arvates on Eestis väga palju naisi poliitikas, see pole ju probleem ja selle nurga alt põhiprobleemidele läheneda on demagoogiline.

  11. Tere õhtust!Kogu päeva kummitab mind nn.haldjapiiga kommentaar, et tahad mingit poiitilist sõpsi….;);) See ongi Eestis hirmus probleem, et poliitik ei ole tavalise kodaniku sõber;);)Ja see on üsna tavaline, et naispoliitik ei saa aru tavalise inimese soovidest….Pentus rääkis kunagi progresseeruvast tulumaksust , millest ta kahjuks ise midagi aru ei saanud.;);)Üldisen arvan, et normaalne poliitik peaks olema vähemalt neljakümne aastane ja mitte ainult koolipingis ja kirjutuslaua taga istunud;););)Kummaline , et poliitikute reklaamideksja esinduslikkuse jaoks Eestis on raha, aga laste toetuseks pole?

    • Kuna mul on siin Haldjapiiga nime all blogi(nimele vajutades peaks avanema) ja selle nime all on minu muude mõtete ja maailmavaatega lihtsam tutvuda kui kodanikunime guugeldama minna teadmata täpselt kas ma ikka olen see kes ma väidan end olevat.
      Antud juhul ma väljendasin oma arvamust kuidas mina seda asja nägin. Selge, palgad on nahhaalselt ebavõrdsed. Mulle ei pea seda rääkima, riigikogulastele pole mõtet rääkida Mina tean isegi, nemad rõhuvad alamakstud töödest rääkides töörõõmule ja väikesele vastutusele. Mis on muidugi absurdne!
      Aga me ei saa ka minna kommunismi teed. See koht ajaloost peaks juba ju selge olema?

  12. Proovin nüüd teemaga kaasa minna.Pooldan seda, et võmalikult vähe oleks poliitikuid ja need oleks arukad,ka naised.Kuna poliitikute palk tuleb rahva taskust ja hetkel on seda vähe.Ise olen ka naine ja väga mitmekülgsete kogemustega ettevõtluse alal.Eesti narkodiilerite tagantki koristanud ja tõlketööd teinud;););)Helsingis muidugi ja FIE.na.Kõrgharidus on minulgi,Kaja,ja väikese lapse kõrvalt veel õpitud.Kahjuks ei pääse Tuiksoo ja Rõivase esinemist TRÜ majndusteaduskonna kokkutulekule kuulama, aga …mul on oma eelarvamus asjast.;)Mul on kurb meel , et Teie isast Kümmeli uurimisel on tulnud negatiivne poliitik, aga kahjuks ma arvasin seda juba aastaid tagasi.Minu isa oli alkohoolik, aga hullu moodi töömees.Kuna ma soovin, et poliitikuid oleks vähe, siis soovitaksin arvestada ka tavaliste inimestega.400.-eurot palka Eestis linnas elaval inimesel on orjapalk, millega saab kuidagi elus olla.See pole raske vaid see on ebanormaalne ja orjastav!Mida Te, Kaja, sellest arvate?

    • Aira, mulle tundub, et meil ei ole mõtet seda väitlust pidada. Te tundute oma seisukohtades veendunud olevat, et kõik poliitikud on kaabakad ning kõik probleemid saaksid lahendatud, kui poliitikuid oleks vähem ja nad saaksid vähem palka. Ma ei näe võimalust teid ümber veenda, seega mulle tundub, et las jääda nii, et on erinevad arvamused.

  13. Lugupeetud Kaja!Väga kurb, et Te harituna pole viisakas ja ei suvatse süveneda minu kirjadesse ja intelligentselt vastata ka küsimustele, mis minu kirjades konkreetselt on.Samuti ei süvene Te teiste murelikesse kirjadesse.Kahju.Minu arvamus on selline, et poliitikuid ei huvitagi rahva mured vaid see, et parema palga eest mõnusalt ära elada.Kui naised tuleks rohkem poliitikasse,siis saaks ju naised statistiliselt rohkem keskmist palka.Mul pole juriidiliselt õigus kedagi kaabakateks nimetada, aga hr.Kümmeli tegevusega olen kursis küll. Mina isiklikult ,Kaja, ei soovi Teid mitte milleski ümber veenda, vaid sooviksin, et poliitikat oleks ka minusugusele või siis Eestis hädasolijatel elus püsimiseks vaja.Olen isiklikult Teie esinemisi jälginud ka televisioonis ja oodanud palju elulähedamist poliitika ajamist ka Teie poolt.Kui mina oleksin ausalt poliitik, siis mul oleks häbi nii suurt palka vastu võtta rahvalt nagu poliitikud Eestis.Põhjendate ju lastetoetuse suurustki Eesti vaesusega?Praegu teenin ma umbes samasugused tulud Soomes väga raske tööga ja õmblen ja koon varahommikud ja hilisõhtud peale külma turupäeva.Ja kasutades Tsitaate Teie kirjast, arvan, et kui poliitikuid oleks vähem ja nende ülalpidamiskulud oleks väiksemad, siis oleks nad ka vähem kaabakad;););)Õnneks mina saan kiita üle kogu maailma turistidelt ja mitmed alapalgalised eesltlased saavad minult abi ka.Jälgin ikka huviga Teie esinemisi!

    • Armas Aira, vabandan, et olen eemal olnud. Jäin väga haigeks, seejärel jäi laps haigeks ja olin temaga lastehaiglas ja nüüd maadlen gripitüsistustega. Ma loen ja süvenen küll, aga mul ei ole Teile häid vastuseid. Tekitab suurt frustratsiooni, kui sa ei saa kõiki inimesi aidata, keda näed abi vajavat. Riigikogus oleme me jaotunud komisjonidesse, et saaks mingites teemades süvitsi minna. Olen majanduskomisjoni esimees ja tegelen eelkõige sellega, et saaks ettevõtlussektorit kasvatada, et loodaks rohkem töökohti, mille pealt makstaks makse, et siis maksta õpetajatele ja teistele rohkem palka. Mul on hea meel, et te olete oma tööga rahul ja saate klientidelt kiita. Sellised pealehakkavad naised nagu Teie on teistele positiivseks eeskujuks.

  14. Kaja, ostke ingveri juurt poes ja lõigake lõigud nendest, valage kuum vesi peale.5 minutit tõmmata lasta ja siis kasvõi mustsõstra mahla hulka ja juua üsna palju.Aitab.Olin masenduses aastaid tagasi ja jäin kergesti haigeks.Keegi hea inimene soovitas ja aitas.Väga hea asi, mis Hiinast tuleb;)Nüüd kasutan kogu aeg.Mõistan Teie frustratsiooni, sest mu tütar on sama vana ja oli suures depressioonis, kuna meedia ja internet teevad ajupesu ja reaalne elu mõõdab oma puuga.Majanduskomisjoni esimehena saaksite väga palju ära teha, aga statistika andmed soovitaks soojalt tähele panemata jätta.Hiina odavale sissetoomisele peaks kõvad maksud peale panema, sest inimesed ei suuda ju tavalist rämpsugi enam ära koristada.Soovin paranemist ja sooviks suhelda mitte isikliku kasusaamise eesmärgil vaid elu normaalse edasiminemise eesmärgil.Kõke head soovides Aira:

  15. Mõtlesin veel Teie funktsioonide üle Eesti rahva heaks…Kogu riigi majandus põhineb reklaamide ajupesule,kahjuks..Siin oleks poliitikutel väga palju ära teha.Mäletan, et kolisin Soome lama ajal.Lama tähendab Soomes majanduskriisi.Milline tohutu jõud oli Soome riigil oma toodete reklaamimisel…See oli auküsimus tarbida kohalikku toodet.Nüüd on iga prahi reklaamiks sellline ajupesu, et halb hakkab.Arvan, et tuleks keelata ajupesureklaamid(inimene otsustab ise toote kvaliteedi üle) ja lubada toote asukoha ja toote nime reklaam.

  16. Vabandan väga Teie valimiste reklaamiks vaja mineva blogi imidzi rikkumises.Ega tavalised inimesed ei sobigi poliitikutega suhtlema.Olen küll ülikooli haridusega,aga haridus ei muuda matsi…Vabandan, et julgesin kodanikuna poliitikut tülitada…

  17. Kaja,väga ebapoliitiline on Teie poolt väita, et pole mõtet meie väitlust arendada.Teen kõik, et eestlased reaalselt reformikaid ei valiks, sest olete tavalise eestlase elu perse, vabandan, keeranud..samuti Teie isa on ebaaus poliitik, kui FB Kümmeli informatsiooni lugeda.Vastust paluks?

  18. Loodate ainult makse, aga miinimumpalk on orjapalk?

  19. Ma ilmselt pean minema hullu arsti juurde, et möista, et Kaja Kallas on poliitikuna õnnelik, et eestlane saab 320.- eurot palka!Siim Kallas kaifib seda ilmselt?k Terav klassiühiskond on hea kuritegevuse alus?OOTAN VASTUSEID! Tervitades Aira Oja

  20. Proua Kaja Kallas ei tee minust väljagi? Maksan eesti maks?, Aa olen tähtsusetu naisohver Eestis? Kaja , miks Te turvalise poliitikuna ei vasta? Mul tuleb maksumaksjan masendus, sest maksud saate ju Teie?Ja naise öigused , Kaja?

  21. Just FB-s läksin tülli Teie suguse naisega?Eesti mees, kes on tubli tööline, TUBLI sõna otseses mõttes,,,, Ta saab palka 320.- eurot.Riigi ministrid irvitavad ja poliitikud samuti, sest mees teeb 8 tundi päevas korralikult vajalikku tööd? KAJA, milleks on poliitikutest ahveriste vaja, et see mees saaks oma peret toita? KAJA, PALUN;vasta mulle !!

    • Peab ikka viitsimist olema sellisele kibestumist ja nõudmist täis postitusele vastata.:D

  22. Kas see on rubriik-ennast kiitmast ma ei väsi või.Aira Oja sinu jutt on hambutu ja ei sobi ka K.Kallase partneriks.Hari ennast ja oma kirjaoskust. Teema on tõsine ja üksnes naiste osavõtul veame edasi, muidu on küll vanker rahaja ahnusemudas kinni.

  23. Siin on nüüd hästi palju teemasid küll koos. Kuid seoses palgalõhega paar mõtet…
    Mida võrreldakse? Kas naiste ja meeste palkade keskmist või võrreldakse näiteks sama ettevõtte, sama töömahu, sama ameti mehi ja naisi? Minu teada Praxise uuring, mis arvestas vähe täpsemaid asjaolusid sai selleks erinevuseks 8% (mälu järgi). Loomulikult ka 8% vähem palgamaksmine ei ole põhjendatud lihtsalt sellepärast, et töötaja on naine. Kuid siiski võrdlema peaks sama ametit, sama töömahtu ja sama ettevõtet.
    Lisaks on ju ka ametit täiesti erinevad, kus mehed on enamuses ja, kus naised on enamuses. Kahjuks on vähe naisprogrammeerijaid, erinevaid insenere jne ametitegelasi.

    Aga Hardo Aasmäe lõik:
    “Osalesin ühes saates, mis pidi rääkima madalast sündivusest ja seal väitis Hardo Aasmäe, et Eesti naised on oma soorollis ebaõnnestunud kuna meil sünnib vähe lapsi. Kui see oleks ühe mehe väide, siis võiks seda naljana vaadata, paraku on see aga üsna laialt levinud seisukoht.”

    On äärmiselt ebameeldiv inimeste suhtumine, et naiste asi on olla sünnitusmasin. Otsus saada lapsevanemaks on iga inimese individuaalne otsus ning see ei peaks olema kellegi teise asi öelda, kas, kui palju, millal jne jne. Veel vähem saab seda ainult naiste kanda ajada, sest kui mees oskab luua naise jaoks turvalise elukeskkonna nii elupaiga kui majanduslikus mõttes, siis võib ka naise valmidus saada emaks olla oluliselt suurem.