Tuuleenergia konverentsi avasõnad

On sümboolne, et tuuleenergiale pühendatud konverents toimub sellisel tuulisel ja tormisel päeval nagu täna on. Aknast välja vaadates ja tänaval kõndides tunned meeletut jõudu, mida tuul endas kannab. Oleks rumal jätta see jõud kasutamata.

Läbi aegade on inimesed tuult ühtpidi kartnud ja teistpidi pidanud temast lugu. Erinevates maade usundites on eraldi tuulejumalad, kellele on omistatud olulisi võimeid. Tuulejumalaid peetakse ühelt poolt loojateks, aga teiselt poolt tuntakse ja kardetakse neid kui hävitajaid, kelle viha keegi välja teenida ei soovi. Mõnes mõttes võib tuua siin paralleeli tänapäeva maailmaga. Ka tänapäeval saab tuult pidada loojaks, kui tuult kasutatakse ära elektri tootmisel, laevade liikumisel või kasvõi jahu jahvatamisel. Kuid tuul saab ka tänapäeval olla hävitaja murdes puid, tekitades orkaane ja üleujutusi. Loodus võib tuule abiga vajadusel näidata, kes siin maailmas tegelikult peremees on.

Tuul ei ole läbi aegade olnud ainult müstiline ilmanähtus, vaid erinevate tsivilisatsioonide jaoks ka oluline vaimne element. Näiteks paljudes idamaa tsivilisatsioonides on tuulejumalannat ühtlasi peetud kaastunde ja halastuse jumalannaks, kes toob vajalikul hetkel leevendust.

Kirjanik Arvo Valton on öelnud, et inimene on targem kui tuul, sest ta teab, kust tuul puhub, aga ta on nõrgem, sest ei suuda tuult peatada. Kuid ega tuule peatamisest ei võidaks otseselt keegi. Piisab sellest, kui tuult ja temas peituvat energiat targalt ära kasutada. Tänapäevases energianäljas maailmas on tuul väärtuslik ressurss arvestades tuuleenergia keskkonnasõbralikkust ja piiramatut olemasolu. Tuuleenergeetika propageerijatele on ilmselt hetkel suurimaks väljakutseks viia tuul ja tuuleenergia sarnasesse staatusesse nagu sel oli vana-Kreeka mütoloogias või idamaade usundites rõhudes eelkõige tuule kui looja staatusele.

Seoses sellega, et täna toimuv konverents on pühendatud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni 10. Aastapäevale, soovin ma Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile palju õnne juubeli puhul ning jõudu tuuleenergia kasutamise laiendamiseks ning selle positiivsete külgede propageerimiseks edaspidi. Kõigile konverentsil osalejatele soovin aga sisutihedaid arutelusid, mis annaksid teele kaasa leidlikke ning uuenduslikke mõtteid!

One response to “Tuuleenergia konverentsi avasõnad

  1. Kaunid sõnad sellel 2011.a. tuulisel päeval. Täna aga puhuvad Eesti võimuladvikus hoopis teised tuuled – tuuleenergeetika asemel põlevkivi!
    Kahju jälgida, kuidas parempoolse maailmavaatega Valitsus menetleb seadust, mis moonutab vaba turu konkurentsi, investeeringute kaitsest rääkimata.
    On tähelepanu vääriv fakt, et uude Elektrituruseaduse muudatusse on sisse kirjutatud, et kuigi praegu Narva katlad toetust ei saa (vanadele pole lihtsalt põhjendatud enam maksta, see oli vana seaduse järgi 2012 aasta lõpuni, olgugi et MKM püüdis seda pikendada), peab 2015 aastast alates MKM koostama ülevaate taastuvenergia eesmärkide täitmisest, samaaegselt taastuvate, eriti aga tuuletootjate arengut jõuga pidurdades. Valitsusele antakse õigus otsustada, millise tootmisseadmega see puudujääv osa kaetakse. Seaduse järgi eelistades odavaimat, võib arvata, et odavaimaks tunnistatakse MKM ettepanekul uued Narva katlad, sest investeeringud kaetud maksumaksja rahast (Eesti tasuta CO2 saastekvvodist 2/3 Narva katlate ehituse toetuseks, 2012 riigieelarvest 150milj€, 2013 riigieelarvest 200milj€) – see aga tagab kogukulude madalaima hinna.
    See on omakorda vastuolus seaduse mõttega, kus inesteeringutoetust saanud taastuva energia jaamad ei saa tootmise pealt enam toetust!

    Siin on seadusemuudatuse ülalnimetatud sätted selles järjekorras,kuidas neid saab arusaadavalt lugeda (see on oskuslikult seaduse sätete keerukuse taha ära peidetud):

    4) paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses:
    „(21) Majandus- ja kommunikatsiooniminister koostab alates 2015. aastast ülevaate taastuvelektrienergia tootmise eesmärkide täitmisest. Ülevaate andmisel lähtub majandus- ja kommunikatsiooniminister käesoleva seaduse § 591 lõikes 6 nimetatud vahe-eesmärkidest. Eesmärkide mittetäitmisel selgitab majandus- ja kommunikatsiooniminister välja odavaima viisi käesoleva paragrahvi lõikes 24 sätestatud tingimustele vastavate tootjate tootmismahu ja nimetatud vahe-eesmärkide lõikes puudujääva tootmismahu tootmiseks.

    (22) Vabariigi Valitsus nimetab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul oma korraldusega käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel nimetatud puudujääva tootmismahu koguse ning tootja, kes nimetatud tootmismahtu kõige soodsamalt toodab ning kellele selle tootmismahu eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust makstakse.

    14) paragrahvi 108 lõiget 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    „(12) Alates 2013. aasta 1. jaanuarist ei maksta käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust tootjale, kes kasutab elektrienergia tootmiseks üle 50 MW võimsusega tootmisseadmes energiaallikana biomassi.“;

    15) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
    „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tootjale võib maksta käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust juhul, kui Vabariigi Valitsus seda käesoleva seaduse § 59 lõike 22 alusel otsustab.“;

    16) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
    „(14) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud tootjale ei maksta käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 sätestatud toetust kauem kui 2020. aasta 31. detsembrini.“;

    3) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    (1) 5) biomassi energiaallikana kasutades tootmisseadmega, mille elektriline võimsus on üle 50 MW.

    Seega on MKM ettepanekul Valitsusel õigus otsustada Narva kateldele toetuse maksmine kuni 31.12.2020 – ikka see sama, millele Keskkonnaminister jõuliselt ja põhjendatult vastu seisis.
    Samas on seaduseeelnõus ka vastuolu, sest teiselt poolt ütleb:

    8) paragrahvi 591 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    „(2) Tootja ei saa toetust:
    1) elektrienergia eest, kui elektrienergia on toodetud § 59 lõike 1 punktide 3¬¬–11 kohaselt tootmisseadmega, mille eest on riik tootjale maksnud investeeringutoetust;

    Tõhusa koostootmine on asendunud alljärgnevaga:

    (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elektrienergia tootja, kes kasutab energiaallikana biomassi või biogaasi, võib saada käesoleva seaduse alusel ettenähtud toetust ainult juhul, kui samas protsessis toodetakse lokaalseks tarbimiseks või tööstustarbija soojusvajaduse rahuldamiseks kaugkütteseaduse tähenduses ka soojust

    Teada on, et uued katlad ehitatakse Eesti Soojuselektrijaama territooriumile, mis on 25 km Narvast ja eemal asulatest (senine biomassi kasutav kateld oli Balti SEJ-s, Narva linnas, siis nüüd piisab kui kasutada sooja lokaalseks tarbimiseks või tööstustarbija soojavajduse rahuldamiseks – st enda otstarbeks sooja!

    Loodame siiski, et riigettevõtte põhjendamatu eelistamise ja oma erakonna toetajate huvidest seatakse kõrgemale ühiskonna huvid – puhtale energiale üleminek ja õiglane turukonkurents.

    Jõudu seadusemuudatusse mõistlike muudatuste sisseviimisel nii Riigikogu majanduskomisjonis kui suures saalis.

    Teie Tuuleenergeetika Ühendus

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *