100 päeva

Tavaliselt hinnatakse valitsuse töö algust, aga miks mitte teha seda ka Riigikogu komisjonide puhul? 19. juulil 2011 möödub sada päeva majanduskomisjoni esimesest istungist.

Igaks juhuks ka komisjoni lühitutvustus – Riigikogu majanduskomisjonis on 9 liiget: Urve Palo (aseesimees), Jaan Õunapuu, Urmas Reinsalu, Toomas Tõniste, Olga Sõtnik, Lembit Kaljuvee, Arto Aas, Kalev Lillo ja siinkirjutaja. Selles töös on meile abiks 5 ametnikku: Kaido Rosin (sekretariaadi juhataja), Margit Ubaleht, Raimo Saadi, Marin Daniel ja Piia Schults. Valdkonnad, mis majanduskomisjoni pädevusse kuuluvad, on väga laiahaardelised alates postiteenustest kuni transpordi ja energeetikani välja. Täpsemalt saab lugeda: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=51708.

Mida me siis selle esimese saja päevaga oleme teinud? Olen seda meelt, et õigusloomes vastuvõetud seaduste numbrid ei ole just kvaliteedinäitajad, tunduvalt olulisem on sisu. Aga kuivõrd numbrite kaudu on kõige lihtsam teha võrdlusi, siiski esitan mõned arvud. Riigikogu XII koosseisu kevadistungjärgul, 2011. aasta 4. aprill – 2011. aasta 16. juuni, võeti vastu 3 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti (raudteeseaduse ja meresõiduohutusega seonduvad muudatused ning Arengufondi nõukogu liikmete nimetamise otsus), mis moodustab 7,9% Riigikogus kevadistungjärgul vastuvõetud õigusaktidest. Sellega ei saavutanud me auhinnalist kohta, juhtiv tegija oli rahanduskomisjon 26,3%-ga vastuvõetud seaduste üldarvust. Samas kõikidest menetlusse võetud eelnõudest moodustasid 13,3 % majanduskomisjoni menetlusse tulnud eelnõud. Sellega jagasime teist-kolmandat kohta põhiseaduskomisjoniga. Varasemaid aastaid vaadates võib siiski öelda, et kõikidest menetletavatest eelnõudest ca 20% käib läbi majanduskomisjoni, ei ole alust arvata, et see ka selle Riigikogu koosseisu ajal teisiti saab olema.

Nimetatud ajavahemikus toimus 22 majanduskomisjoni istungit – nendest 2 väljasõiduistungit ja 4 ühisistungit. Lisaks peale täiskogu istungite lõppemist oleme kogunenud üheks koosolekuks arutamaks raskeveokite massipiirangutega seonduvaid probleeme. Seega oleme koos käinud 23 korda. Võrreldes teistega oleme siin esirinnas, meile järgnes väliskomisjon 21 istungiga, enamus komisjonidel oli 13 kuni 19 istungit. Olen seda meelt, et koosolekute pidamine lihtsalt pidamise pärast on mõttetu, seetõttu olen püüdnud koosolekud hoida sisulised ja huvitavad, kaasates peaaegu kõikidele aruteludele eksperte väljaspool maja. Isegi, kui meil eelnõu veel menetluses ei ole, aga tegemist on aktuaalse probleemiga, maksab end enne lõplikke arutelusid kurssi viia, sest eelnõu saabudes võib minna väga kiireks. Selles osas pean küll tunnistama, et võimalused end erinevates valdkondades harida on tohutud – meile esitatakse kõikvõimalikke raporteid, ettepanekuid, ideid ja analüüse, ole ainult usin ja loe materjalid läbi, kuula ja küsi küsimusi, samas mitte kaotades kriitilist meelt eksperdi võimaliku oma huvi suhtes. Kui nendest kohtumistest midagi eraldi välja tuua, siis rõhutaksin kohtumist OECD majandusanalüütikutega, kes tutvustasid raportit Eesti majanduse kohta. Nende poolt esitatud ideede üle võib vaielda, aga kindlasti ergutavad need kaasa mõtlema.

Nagu ennist mainitud, siis ka energeetika küsimused on majanduskomisjoni pädevuses. Sellest tulenevalt algatasime Riigikogu suures saalis olulise riiklikult tähtsa küsimuse aruteluna energiasäästu teema. Oluline on energiasääst eelkõige seetõttu, et energiakandjate hinnad ei paista langustrendi näitavat, samuti peame oma planeeti ja maavaradesse õppima suhtuma säästlikumalt. Üritasimegi siis omalt poolt algatada arutelu, kuidas seda teha ja millised on meie võimalused. Komisjonipoolse ettekande ettevalmistamiseks kuulasime erinevaid eksperte Talllina Tehnikaülikoolist kuni energiatootmise ja säästmisega tegelevate ettevõtjateni välja. Arutelu kokkuvõte ja täpsem ülevaade suures saalis esitatud ettekannetest on saadav lingil: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=87892. Minu kõnet saab lugeda siit samast blogist:  http://kajakallas.wordpress.com/2011/05/11/energiasaast-ettekanne-riigikogus-ortk-arutelul/.

Euroopa Liidu asjade komisjonile antavad arvamused kujutavad endast väga suurt tööd. Kevadistungjärgu ajal andsime 4 arvamust, selle nädala reedeks (so 20.07.2011) on veel kahte vaja. Suur töö on see seetõttu, et reeglina on Euroopast tulevad poliitikadokumendid (valged ja rohelised raamatud) mahukad, lisaks tuleb läbi lugeda valitsuse koostatud seisukohad ja seletuskirjad nende juurde. Seejärel tuleb komisjoni vastutava ministeeriumi minister või ametnik seisukohti tutvustama, saab küsida küsimusi ja siis arutleda, mis on meie panus. Oleme tihti väga keerulises positsioonis – nähes, et esitatud seisukohad on puudulikud, saame me seisukohti täiendada. Ometi valdab ilmselt komisjoni enamust tunne, et kui ministeeriumi ametnikud on sellega pikalt tegelenud, siis meie dokumentide põgusal lugemisel ja kiirel arvamuse andmisel ehk ei adu kõiki nüansse ja seetõttu neid muutma minnes peaksime olema äärmiselt kindlad, et muudatus läheb õiges suunas. (Ma väga loodan, et Eesti positsioone ette valmistavad ametnikud tajuvad oma vastutust.) Seetõttu ei ole me ka valitsuse seisukohti senini kinnitamata jätnud, küll aga oleme neid täiendanud.  Oma arvamustes oleme sunnitud läbivalt märkima, et Eesti seisukohad peaksid olema põhjalikumad. Oleme juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et Euroopa Liidu algatuste osas on oluline võtta varakult Eesti poolne seisukoht, mida oleks võimalik esimestest menetluse etappidest peale esile tõsta. Üldises võtmes oleme arvamust avaldanud, et Eestile olulistel teemadel oleks tarvilik Eestil haarata initsiatiiv poliitikate kujundamises. Lisaks on taunitav olukord, kus Vabariigi Valitsuse poolt edastatakse Eesti seisukohad nii hilises faasis, et sügavsisuliseks aruteluks jääb ebamõistlikult vähe aega. Kahjuks ei ole mul hetkel veel häid mõtteid, kuidas seda olukorda muuta saaks, et meie panus oleks sisulisem.

Lisaks majanduskomisjoni terviku tööle, toimuvad komisjoni esimehel ja kindlasti ka teistel liikmetel pidevalt kohtumised erinevate valdkondade esindajatega. Majanduskomisjoni esimehena olen Eestit esindanud erinevate välisdelegatsioonide visiitidel Eestis ning käinud Eestit esindamas Münchenis toimuval majandusfoorumil ja OECD 50. aastapäeva konverentsil. Mõlemad olid huvitavad kogemused, millest püüan eraldi lühikese ülevaate teha.

Komisjoni esimehe töökohustuste hulka kuulub ka kodanike ja organisatsioonide pöördumistele vastamine. Siin üks väike vihje: kui te tahate, et komisjon teile vastaks, siis pange meie kontakt kirja adressaadiks, mitte koopia (cc) reale. Viimasel juhul võtame informatsiooni teadmiseks, aga vastajana näeme adressaadina esitatud isikut.

Kokkuvõtvalt, julgen küll öelda, et majanduskomisjon tegi Riigikogu XII koosseisu kevadistungjärgul  tublit tööd. Täpsemat ülevaadet tehtust saab lugeda Riigikogu majanduskomisjoni lehelt: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=89886&parent_id=51698. Kindlasti on meil arenguruumi oma tegevusest avalikkuse teavitamise osas, sest – tsiteerides klassikuid: when politician does not toot his own horn, the horn usually remains untooted. (Vabandan inglise keele kasutamise pärast, aga see lihtsalt kõlab originaalis paremini, kui tõlkes).

2 responses to “100 päeva

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *