Intervjuu EBS ajalehele Business Spirit

Mar 08, 2011, autor Kaja

„Vaba konkurentsi olemasolu on oluline nii eraisikule, ettevõtjale kui ka riigile!”

Piret Merimaa

Piret.Merimaa@gmail.com

Konkurentsialaseid rikkumisi ei panda sageli toime mitte soovist keelatud kokkuleppeid sõlmida, vaid eelkõige teadmatusest selle kohta, mis on keelatud ja mis lubatud. Kaja Kallas selgitab, kuidas olukorda muuta.

Miks on vaba konkurentsi olemasolu eraisikule, ettevõtjale, riigile nii vajalik?

Vaba konkurents pakub võimaluse valida. Konkurents suurendab inimeste valikuvõimalusi kaupade ja teenuste hindade ja kvaliteedi suhtes. Kuivõrd ettevõtjad on alati ka teatud kaupade ja teenuste tarbijad, siis konkurents tarnijate tasandil suurendab samamoodi ettevõtja valikuid ning üldjuhul alandab sisendite hindu. Konkurents oma toodete või teenuste vallas sunnib ettevõtjaid pingutama, aga ka leidma uusi innovaatilisi lahendusi, millega saavutada teiste konkurentide ees eelis. Konkurents mobiliseerib ega lase laisaks muutuda.

Kuidas hindate Eesti inimeste konkurentsiõiguse alaseid teadmisi?

Oma töös näen väga sageli, et konkurentsialaseid rikkumisi pannakse toime mitte niivõrd soovist keelatud kokkuleppeid sõlmida, vaid eelkõige teadmatusest selle kohta, mis on keelatud ja mis lubatud. Üldiselt teatakse, et hindades ei tohi kokku leppida, aga seda, et hindadest ei tohi ka rääkida või muud konkurentsitundlikku informatsiooni vahetada, tavaliselt ei teata. Karistused on aga üsna karmid. Seetõttu leian, et inimeste teadlikkust selles vallas tuleb tõsta ja olen omalt poolt seda ka järjepidevalt teinud, tehes vastavaid koolitusi.

Kas ja kuidas saame rääkida konkurentsist avalikus sektoris?

Avaliku sektori toimimist korraldab riik, kuid ka siin saab eri valdkondade puhul pakkuda valikuvõimalusi, et muuta teenuseid efektiivsemaks ja paremini kättesaadavamaks. Seadusega on riigil ette nähtud võimalus sõlmida halduslepinguid või organiseerida teatud teenuste korraldamine PPP (public-private partnership) või nagu presidendi väljakuulutatud sõnausel pakuti, AE-koostöö kaudu.

Millistes valdkondades ja millises ulatuses on õigustatud riiklikud piirangud vabale konkurentsile?

Paljudes valdkondades on olemas turutõkked kas litsentside, lubade või muude piirangute näol. Tuleb vaadata, milleks sellised piirangud on loodud. Näiteks reklaamikeeld on turutõke, sest uuel tulijal on tunduvalt keerulisem oma toodet tarbijatele tutvustada. Alkoholi- ja tubakareklaami keeld tundub olevat õigustatud, et vähendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimist alaealiste hulgas.

Heaks näiteks turutõkete kaotamise kohta võib tuua telekommunikatsiooniteenuste turu vabakslaskmise – hetkel on meil mitu sideoperaatorit, kelle vahel toimib tõhus konkurents. Hinnad on tänu sellele tunduvalt langenud ning kvaliteedis ja teenuste valikus püütakse pidevalt tarbijate poolehoiu võitmise huvides täiendusi teha.

Millised on ülereguleerimise ohud?

Ülereguleerimine baseerub põhimõttel, et riik teab paremini, mis on kodanikele ja ettevõtetele hea ega lase neil vabalt otsustada. Ülereguleerimise ohtudeks võib pidada haldusaparaadi kasvu, ettevõtjate ja riigi kulude kasvu seoses bürokraatianõuete täitmise ning vaidluste lahendamisega kuni selleni välja, et liigsed regulatsioonid muudavad ettevõtlusega tegelemise liialt koormavaks. See võib omakorda viia olukorrani, et olemasolevad ettevõtjad loobuvad või liiguvad teistesse riikidesse. Riigi seisukohalt on oluline silmas pidada, et riigi loodud töökohtade pealt makstavad maksud on riigi raha ühest taskust teise tõstmine ja lisaväärtust, millest pidada ülal kulukat sotsiaalsüsteemi, need ei loo.

Rahandusminister Jürgen Ligi arvamuse kohaselt ohjeldab konkurentsi soodustamine hinnatõusu. Millised on Eesti ettevõtjate konkurentsis püsimise vahendid? Milliseid kulusid tuleb konkurentsis püsimise nimel alandada (tööjõulukulud)? Kuna Eesti turg on väike ja avatud, suudavad odavamat hinda pakkuda just välismaised tootjad (mastaabiefekt), mistõttu on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime enam kui kaheldav.

Kui väga lihtsustatult võtta, siis on hinnatõusu taga tõesti vähene konkurents. Hinnad tõusevad, sest tõusevad maailmaturuhinnad, turul on sõlmitud kartell või on turul tugev turuvalitseja. Ajalugu on näidanud, et kui maailmaturuhinnad tõusevad üle kriitilise piiri, siis soodustab see uute lahenduste arengut ja innovatsiooni. Parimaid näiteid võib tuua energeetikast, kus naftakriisi ajel sai lõpliku tõuke tuumaenergeetika areng ja ka taastuvate kütuste kasutamine. Kui konkurentsi moonutab turul sõlmitud kartell, siis peavad sellega tegelema ametivõimud. Kuid oluline on silmas pidada, et kartelle sõlmitakse üldjuhul siis, kui turul on vähe osalisi. Samuti on tugevate turuvalitsejate teke võimalik juhul, kui konkurents on nõrk ja turul tegijaid vähe. Seega taandub kõik Eesti inimese, eelkõige ettevõtja ettevõtlikkusele. Kas tal on pealehakkamist konkureerima hakkamiseks ja uute lahenduste pakkumiseks või mitte? Me ei ole ainuke väikeriik ja väike turg maailmas, seega pole see midagi unikaalset. Küsimus on selles, kas me võtame oma väiksust kui võimalust – võimalus kergemini uutele turgudele ümber orienteeruda, võimalus katsetada – või kui takistust.

Kas ja kuidas on omavahel seotud riigi maksusüsteem ning inimeste ja ettevõtete konkurentsivõime ja ‑tahe?

Mida madalamad on maksud ja mida rohkem raha jääb inimestele kätte, seda rohkem on inimestele endale jäetud valikuvõimalusi, mida selle rahaga teha. Kuidas neid valikuvõimalusi kasutatakse, on inimeste enda teha. Sama võib öelda ettevõtete kohta. See, et meil puudub ettevõtte tulumaks, soodustab kindlasti edasisi investeeringuid ega sunni tulusid varjama. Samuti on oluline maksusüsteemi lihtsus ja üheselt kohaldatavus – isikule annab kindlust, kui on üheselt selge, mis on maksustatav ning kuidas ja millal ta makse tasuma peab. Kui süsteem peidab endas rohkesti erandeid ja keerulisi reegleid, siis on maksude rägastikus orienteerumiseks vaja välist abi ja liigne keerukus võib pärssida soovi üldse ettevõtlusega alustada.

Olete öelnud, et oma töös põrkate tihti kokku ebaõiglusega: et „suured” teevad liiga „väikestele”, et ebaõiglus on programmeeritud juba seadusesse ning et ka avalik arvamus asub tihti ebaõigluse poolele. Rääkige palun mõnest konkreetsest juhtumist lähemalt.

Kuivõrd advokaadi poole pöördumise fakt ja sisu on seaduse kohaselt konfidentsiaalsed, siis selliseid näiteid ametieetika tuua ei luba. Sisuliselt on igasugune vaidlus seotud sellega, et kedagi on ebaõiglaselt koheldud või ta arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud.

Kuna Eestis puuduvad tegevusvabaduse piirangud, siis võib igaüks asutada oma äri. Miks oleme siiski praegu seisus, kus ettevõtlustulu deklareerib eestlastest vaid 2% (mujal maailmas on see näitaja vähemalt 10%)?

Minu hinnangul on põhjus selles, et ettevõtlus pole meil au sees. Ehk on see tingitud sovetiaegade pärandist, kus kapitalist oli vaenlane. Liiga palju on kuulda arvamust, et kui ettevõtja on edukas ja teenib kasumit, on ta tõenäoliselt petis või liiakasuvõtja. Kui aga ettevõtmine ei õnnestu, siis parastatakse ja pankrotis ettevõtte omanikesse suhtutakse kui kurjategijatesse. Ometi ei ole kõik ettevõtmised ka mujal maailmas edukad ja iga kümne ebaõnnestumise peale tuleb üks õnnestumine. Kes aga ei proovi, ei saa kunagi ka õnnestuda. Tuleb suurendada inimeste teadlikkust selles, et ettevõtja on see, kes loob riigile töökohtade pealt makstud maksude näol lisaväärtust, millest saab ülal pidada sotsiaaltoetuste süsteemi ning maksta pensione. Kõik algab minu arvates koolist – õpilastele ei seletata, kuidas töökohad tekivad ning kuidas riik toimib ja kust oma toimimiseks raha saab. Seetõttu on noorte eeskujuks pigem kindlad ametikohad, kus riske suurt võtma ei pea, aga saab kellast kellani tööl käia ning keegi hoolitseb ja maksab palka.

Millistes valdkondades peaks soodustama vaba konkurentsi?

Konkurentsi tuleks soodustada valdkondades, kus turutõkked pole enam õigustatud ning inimestel on konkurentsist enam võita. Näiteks energiavaldkonnas on konkurentsi suurendamine nii eri energialiikide kui ka tootjate seas vajalik selleks, et ühelt poolt suurendada meie energiasõltumatust teiste riikide teenuse osutajatest, aga ka selleks, et võimalikult palju püüda pehmendada hinnatõusu, mis kaasneb reguleeritud hinnaga elektri müügi lõppemisest 2013. aastal. Kui meil on vaid üksikud teenusepakkujad, siis võime end leida olukorras, kus turgu valitsev ettevõtja saab konkureerivate pakkujate puudumisel hinda lihtsalt tõsta. Ja kuivõrd elekter on meile tänapäeval esmavajadus, millest sõltub nii meie elamine, suhtlemine kui ka liikumine, siis oleme konkureerivate pakkumiste puudumise korral sunnitud seda teenust vaatamata kõrgele hinnale ikkagi tarbima.

Kas teie meelest eksisteerib Eesti ühiskonnas naiste ja meeste konkurentsivõimes erinevus?

Ma ei oska kõikide valdkondade kohta hinnanguid anda. Advokaaditöös ei ole küll vahet, kas oled mees või naine. Naisi on selles ametis isegi rohkem kui mehi. Kui ma aga alustasin, siis oli oluline vahe – kliendid eelistasid juriidilise nõustajana ikka pigem meest ja pigem vanemat meest. See olukord on muutunud ja loodan, et tulevikus muutub järjest paremaks.

Kas ja kui tugev on Eesti ühiskonnas nn glass ceiling effect?

Kui advokaaditöös ei ole seda väga tundnud, siis poliitikas tunnen küll, et naistele on suuremad piirangud kui meestele.

Kuidas seda kõrvaldada?

Alustada tuleks naiste enda suhtumise muutumisest. Kui me ise teisi naisi ei hinda, ei saa seda nõuda ka meestelt. Kui naised toetaksid edasipürginud/‑pürgivaid naisi, siis annaks see enesekindlust ka teistele ennast paremini kehtestada. Naisi peaks samuti hindama eelkõige sisu järgi ja mitte keskenduma välisele – kuidas keegi riides käib ja välja näeb. Kui me naistena ise teiste naiste suhtes toetavamad oleme, siis usun, et järjest enam naisi julgeb äris tegutsema hakata või ühiskonnas sõna sekka öelda.

Võrreldes näiteks nõukogude ajaga, kui tööle mindi suhteliselt vara, pakub tänapäevane (tasuta) kõrgharidussüsteem pikemat lapsepõlve ning soodustab seega hilisemat küpseks saamist. See omakorda vähendab ettevõtlikkust ning põhjustab kartust riskide võtmise ees. Kui varakult peaks noortele majanduse toimemehhanisme õpetama hakkama?

Arvan, et ettevõtlikkust tuleks õpetada juba põhikoolis. Ettevõtlikkuse all pean silmas nii ettevõtlusõpet kui ka loomingulise lähenemise õpetamist – et noored näeksid ettetulevates takistustes võimalusi ning oskaksid neid ära kasutada. Sellega seonduvalt oleks mõistlik õpetada ka üldise asjaajamisega toimetulemist. Eks kõik sõltub muidugi õpetajast, kuid oluline on seostada õpitav reaalse eluga – milleks mingi fakt või teadmine on kasulik ja kuidas see päriselus rakendub.

Suurim väline tunnustus on teile olnud maailma juhtivate advokaatide hindamiskataloogide, nagu nt Chambers’ Globali poolt valimine juhtivaks tegijaks Eesti konkurentsiõiguse valdkonnas mitmel aastal. Millistel alustel mainitud tiitliga pärjatakse?

Igal aastal korraldatakse küsitlus selle valdkonnaga tegelevate advokaatide (ehk konkurentide) seas, klientide ja ametiasutuste esindajate hulgas. Nende tsitaatide, klientide ja lahendatud/käsilolevate kaasuste raskusastme põhjal koostavad sõltumatud hindajad pingerea.

Olete EMBA programmi üks koolitajatest. Keda ja mis vallas harite?

Olen EBSi Juhtimiskoolituskeskuse programmi „Juura mittejuristile” juhtiv õppejõud ja nii seal kui ka EMBA programmis õpetan koos oma kolleegidega õiguse põhialuseid. Programmi „Juura mittejuristile” olen üles ehitanud ettevõtte tegevuse toimimise loogikast lähtudes. Kogu juurat, mida me ülikoolis õpime, kuue päevaga selgeks õpetada pole võimalik ja see pole ka vajalik. Tähtis on, et inimene tunneks probleemi ära ja teaks, kust otsida vastuseid. EMBA programm on suunatud eelkõige juhtidele ja seal õpetame samuti ettevõtte juhtimises vajalikke põhilisi õigusalaseid teadmisi.

Kellele ja miks oma kursusi soovitate?

Kuivõrd nii mina kui ka minu kolleegid oleme praktikud, siis soovitan kursust eelkõige inimestele, kes tegelevad või soovivad tegeleda ettevõtlusega ning tahavad täpsemalt teada praktikas ettetulevaid situatsioone ja võimalikke lahendusi. Püüame võimalikult palju tuua huvitavaid kaasuseid, mis on meil töös ette tulnud.

Milline on teie sõnum EBSi üliõpilastele?

Kõige paremini omandate ja mõistate õpitavat siis, kui te ise võimalikult palju õppetöös kaasa lööte. Õppimise ajal on unikaalne võimalus oma ala asjatundjate käest küsida, mida hilisemas elus sageli sellisel kujul enam ette ei tule (või tuleb küsimise eest maksta kõrget hinda, nt konsultanditasu). Oma MBA ajast hindan kõige rohkem teemaarendusi, mis tekkisid õppejõudude ja üliõpilaste vahelistes aruteludes. Sama palju kui õppejõult, on õppida kaastudengitelt, kes tavaliselt on kõik eri valdkondade tegijad. Kindlasti tuleks ära kasutada kõik võimalused külastada ettevõtteid, et mõista reaalse elu toimimist. Ja selle kõige kõrval ei ole vähem oluline luua tugev side kaasõppijatega, sest suhtlusvõrgustik on hilisemas tööelus väga tähtis.